07.11.2008, 00:00
Mõrvar nõuab netikommentaatorilt pool miljonilt
Kurikuulus retsidivist Leo Pulst kaebas kohtusse Hiina kodaniku, kes olevat Pulsti;netikommentaariga solvanud. Valurahaks nõuab aastakümneid vangis istunud mees;pool miljonit krooni.
Justiitsminister Rein Langi elutööle ehk nn Delfi eelnõule
(tegelikult “Elektroonilise side seaduse muutmise seadus”)
püstitatakse lähiajal monument.
Teadupärast pole
ükski seadus midagi väärt, kuni see praktikas ei toimi. Kuni
pole pretsedente ehk kohtupraktikat, mis seaduse nii-öelda ellu
äratab. Seni ühtki jõustunud lahendit ei ole.
Tõsi, KGB alampolkovniku Nikolai Danilko ja teda
netikommentaaris “paljastanud” Genrihh Dõssi kohtuvaidlusest
on siin-seal natuke juttu olnud. Ent tolle juhtumi puhul vaieldi suhteliselt
tühiste asjade üle (näiteks, kas
“süüdistus” KGB agentide nimekirja Kapole
üleandmises ikkagi võib inimese au teotada). Valurahagi, mida
nõuti, oli sümboolne.
Nüüd aga on kohtu palge
ette jõudnud tõeliselt vinge materjal, kus üks eraisik
nõuab teiselt leimi eest pool miljonit krooni. Kohtumenetluse pooled on
nii “õnnestunud”, et juhtum võiks vabalt olla
ilukirjandusest või mängufilmist laenatud.
Mullu
märtsis puhkes Murru vanglas skandaal, mis leidis ajakirjanduses ohtrat
kurnamist.
Selgus, et Murru vangla “eriti tähtsad”
kurjategijad võisid end türmis uskumatult vabalt tunda:
sõitsid jalgratastega looduskaunites kohtades, vohmisid kalamarja,
peksid ühe vangi surnuks ja nõnda edasi. Vangide
lõbusatest olengutest, lookas toidulauast jms ilmus rida fotosid.
Üks, kes fotodel korduvalt esiplaanil, oli
tähelepanuväärsete musklitega Leo Pulst.
Skandaali
puhkedes, 22. märtsil 2007, ilmus venekeelses Delfis lugu
“Murru vanglas valitses korralagedus”. 101 kommentaari hulgas on
sõna võtnud keegi, kes nimetab ennast “Murru
vangivalvuriks”. Oma kommentaaris nimetas ta Leo Pulsti
“vägistajaks”, kui pikk kommentaar võimalikult viisakal
moel kokku võtta...
Ei kulunud palju aega ega vaeva, et Leo
Pulst ja tema advokaat leimija välja selgitaksid.
Vastavalt
2006. aasta juunis jõustunud “Delfi eelnõus”
kehtestatud korrale oli uudisteportaal kohustatud üle andma solvaja
IP-aadressi. Sedaviisi nimetatakse internetti ühendatud arvuti unikaalset
tunnust.
Selgus, et kommentaar oli postitatud ühest
Lasnamäel Asunduse tänaval asunud korterist, mille omanik on keegi
hiinlane! Edasine oli vormistamise küsimus. Oktoobri alguses maandus
Harju maakohtus Pulsti hagi IP-aadressi järgi leitud Hiina kodaniku vastu
koos nõudmisega hüvitada solvangute ja laimuga tekitatud kahju
– 500 000 krooni.
Leo Pulst (43) on üks Eesti
kurikuulsamaid kurjategijaid, keda on alates varastest 80ndatest karistatud
kaheksa korda. 1984. aastal mõisteti mees röövimise
eest kaheksaks aastaks türmi ja see polnud tema esimene ega viimane
karistus. Kokku on mees vanglas viibinud ligi veerand sajandit.
Alates 1999. aastast kandis Pulst 12 aasta pikkust vangistust. Seekord
mõrva ja mõne “tühisema” kuriteo eest –
rööv, väljapressimine, võõra vara
süütamise organiseerimine jne.
Vabanema pidanuks ta 2009.
aasta lõpus.
Mõrv, milles Pulst süüdi
mõisteti, oli üle keskmise õõvastav. Nimelt peksis
Pulst üht meest pesapallikurikaga pähe, kuni kurikas purunes.
Peksmise vahepeal lõikas Pulst kääridega pea küljest
ohvri kõrvad. Pulsti kaasosaline Aivar Vaarpuu lõi ohvrile
ühe noa südamesse, teisega aga lõikas läbi kannatanu
kaela. Surnukeha sõidutati Tallinnas Vabaõh
ukooli tee lähistele metsa.
Mis toimus kohtunike peades
hetkel, kui nad otsustasid jätta sellistele tüüpidele eluaegse
vangistuse mõistmata, on täielik müstika. Nimetatagu sellist
seisukohta pealegi valeks või tendentslikuks.
Septembri
lõpus pääses Leo Pulst ennetähtaegselt vabadusse,
teenides Viru maakohtult õnnistuse ning õiguse kanda kuus kuud
riigipoolse usalduse aumärki ehk elektroonilist jalavõru.
Ühes aasia toite pakkuvas restoranis töötav
40ndates eluaastates miniatuurne hiinlane pidi pikali kukkuma, kui tema
postkastis maandus Harju maakohtust saadetud hagi koos poole
miljoni kroonise nõudega. Ekspress küsis hiinlaselt, mis häda
pärast ta kellegi Pulsti vastu nii marus oli, et talle kommentaariga
lajatas.
Hiinlane, kelle nime jätame siinkohal enda teada,
ragistas telefonis spetsiifilise aktsendiga vene keelt. Tema jutt läks iga
sekundiga kiiremaks, kuni ta teatas, et edasi räägib sõber,
kes teda selles kohtuasjas aitab. Sõber tunnistas, et nad on väga
murelikud. Kinnitas, et kuni oktoobrini ei teadnud hagi “kaela
saanud” hiinlane Leo Pulsti nimelisest isikust mitte kui midagi.
Ammugi ei saanud Pulsti kohta midagi kirjutada.
“Püüdsime kohtust uurida, milles asi. Öeldi, et see
Pulst on mingisugune autoriteet. Mis autoriteet – poliitik või?
–, seda ei tea me siiani. Imestasime veel, et miks autoriteet vangis
istub või siis miks vangi autoriteediks nimetatakse.”
Sõbra sõnul on hiinlase seostamine Pulsti solvamisega
arusaamatus. Ent kergesti seletatav.
“Sel ajal, kui need
kommentaarid kirjutati, oli korter välja üüritud.
Õnneks on tal üürilepingud alles. Aga kust üürnikke,
Hiinast pärit tudengeid, leida, pole aimugi. Iseasi, kas see kohtu
jaoks üldse rolli mängib. [Hiinlane] on igatahes otsustanud, et kui
tema elu ohtu satub, lahkub ta Eestist. Pöördusime ka Hiina
saatkonda, kus lubati asjal silma peal hoida.”
Selge
see, et ka korduvkurjategijatel on õigused ja ka nende kohta solvavate
väljamõeldiste internetti tippimine väärib erapooletut
menetlemist ja võimaliku kahju kaalumist. Ent – kes vastutab
tekitatud kahju eest? Kas arvuti või internetiühenduse omanik? Kas
isegi juhul, kui ta vannub, et pole kommentaari kirjutanud? Kas
üürniku või külaliste, kes võisid arvuti kallal
käia, leidmine ja edasine klaarimine peab antud juhul jääma juba
hiinlase mureks?
Eksperdid, kes omal ajal “Delfi
eelnõu” kirjutasid, sellele eraldi tähelepanu ei
pööranud.
Nendele oli põhiline luua
võimalikult lihtne viis tuvastada solvangu internetti paiskamiseks
kasutatud arvuti omanik. Ka justiitsminister Lang keskendus omal ajal Delfi
eelnõu reklaamides just valuraha aspektile, mitte niivõrd
sellele, kuidas kindlaks teha kommentaari tegelikku autorit.
“Mida räigem solvang, seda räigem papp – nii
käivad asjad Ameerikas. Küll kohtupraktika asjad lõpuks paika
paneb,” teatas minister.
Kui laenata paralleeli angloameerika
õigussüsteemist, kus pretsedenti loovad kohtuasjad lähevad
ajalukku neis osalenud isikute nimede kaudu, võiks Langi saavutuse ehk
Delfi eelnõu kohtupraktikasse tsementeerunud jalajälge tulevikus
kutsuda “Pulsti juhtumiks”. Kas pole sümboolne?
Saab siis imet näha. Kohtuprotsess jätkub jaanuaris.