Muinas-Eesti Ekspress: Liivimaa tõmbab igal aastal ligi mitu tuhat uut sisserändajat

Liivimaast on saamas immigratsioonimaa – mujalt Euroopast siia elama kolinuid on tuhandeid, ent neid peetakse turistideks.

Meinhard kolis Liivimaale juba 1184. aastal Saksa kaupmeeste kutsel. Enne liivlaste asualale kolimist oli ta augustiinlaste mungaordu liige. Siia jõudes asus Meinhard Ükskülasse kirikut ehitama ja liivlasi ristima. Esimesteks ristituteks olid Ylo ja Viezo.Praegu töötab Meinhard Liivimaa piiskopina ja tema juhtimisel rajatakse Ükskülasse kivilinnust. “Minu eesmärk oli oma koht Liivimaal ära teenida, mitte lihtsalt siin pikaajalise turistina elada,” selgitas ta.Piiskop Meinhard kurdab, et põikpäiseid liivlasi on väga raske ristida ning on seepärast abipalvega pöördunud paavsti poole. Paavst Colestinus III on lubanud saata ristiusu levitamiseks abilisi. Sisseränne ongi tänu piiskop Meinhardile ja paavst Colestinusele uue hoo sisse saanud.Statistika-Antsu andmetel on sisserändajate tegelikku arvu raske välja arvutada. Viimase kolme aasta jooksul on välismaalt Liivimaale elama tulnud üle 3000 inimese aastas, kuigi nende seas on ka liivlasi, sakalasi ja ugandlasi, kes naasevad siia pärast ajutist välismaal elamist.Maarja Maa

---

Mõhu Kolli: Riias juba ei juhi kohalikud linna

Me peame aru saama, mis olukorra loob sisseränne meil 10–30 aasta pärast. Nii pole mitte keegi mõelnud – meie immigratsioonipoliitika on olnud juhuslik. Kust need inimesed tulevad? Nad ei ole rikkad haritlased, vaid allakäinud joodikud ja naistemehed. Nad tulevad kuskilt läänest, identifitseerivad end mitteliivlastena ja loovad oma kogukonna. Riias on juba olukord, et kohalikud ei juhi seda linna.