Aeg: neljapäev, 9. aprill 2015, mõned minutid pärast kella 18. Koht: Ida-Virumaa, Aseri vald, teeäärne külalistemaja Kõrtsialuse külas. Trellitatud aknad, kaminas ulub tuul. Martin Helme, seljas must ülikond, rinnas vildist rukkilill ja kingad läikima löödud, tõmbab huuled kriipsuks. “Nad hakkavad veel kiunuma meie käes! Meie eesmärk on see valitsus võimalikult kiiresti kukutada, sest see on maksude tõstmise valitsus! Minu eesmärk on, et meie erakonda peavad kogunema kõik mõistlikud inimesed Eestis ja et me saame 51 kohta!” Jutt käib järgmisest Riigikogust. Seitse laua taga istuvat meest vahetavad pilke. Martin Helme on neist noorim ja vihaseim. Täna toimub siin EKRE Ida-Viru ringkonna taastamiskoosolek. Ametlikult on EKREl seal 500 hinge, aga enamik neist vana Rahvaliidu ajast – päevilt, mil seda juhtis veel Villu Reiljan. Pärast korruptsiooniskandaale, Riigikogust väljajäämist ja aktiivsemate erakondlaste ülehüppamist sotside rüppe lakkas Rahvaliidu Ida-Viru organisatsioon tegutsemast. Tegevus jäi soiku ka Saare- ja Hiiumaal, Tallinnas ning Lääne-Virumaal. Päev hiljem oma väikeses Riigikogu kabinetis – EKRE on kõige pisem fraktsioon ja saab ka kõige pisemad ruumid – võtab Martin Helme kraadi võrra vaiksema tooni. Ülikond on asendunud teksapükste ja sinise kampsuniga ning toetajaid sütitava kõne asemel vaeb Helme võimalusi rahulikumalt. Plaanid on siiski suured, 20 kuni 30 kohta. “Aga Eestis on ühe korra juhtunud ka nii, et üks poliitiline jõud saab valimistel 43 kohta, nii et miski pole võimatu,” viitab Helme lõpuks. See on lühikese aja jooksul juba päris mitmes kord, kui EKREga seoses räägitakse suurtest arvudest. Rääkijateks pole ainult partei enda inimesed. Mõni aeg varem oli ühe võimuerakonna kõrge tegelane Ekspressi ajakirjanikule pihtinud: “Tead, kui mina teeksin EKREle suhtekorraldust, võtaksid nad järgmine kord 25–30 mandaati.” Partei kohta, mille Riigikogusse pääsemine tuli paljudele üllatuse ja ehmatusena, pole paha perspektiiv.
« Avalehele 97 Kommentaari