Nädala Ansip

Kahekümne kahe ja poole tuhande häälega ­parlamenti valitud Andrus Ansip (50) lõi kõik senised häältekogumise rekordid Eesti valimistel.

Peaminister Ansip kaob tavaliste keskealiste edukate meeste sekka ära nagu paljud praegused tippreformikad. Sellisena on ta ideaalne alternatiiv riuklikule ja igas olukorras esilepürgivale Savisaarele. Andrus Ansip ei sära kuidagi. Mürgiselt ütleb sotsiaaldemokraat Hannes Rumm oma blogis: “Kas keegi teab mõnda mõtet, milleni Ansip on jõudnud oma isikliku vaimutöö tulemusena?”
Ansipis ei ole tõesti ainest ilmuda Dirigendi või Režissöörina ega ajada pöördesse rahvahulki. Pealtnäha Reformierakonna suure esimehe ja nüüdse euroametniku Siim Kallase maavillane variant, pisut küborglik, liikumatu pilgu ja lõputu, ent selge jutuga. Hea numbrimälu jätab mulje eruditsioonist. Not terribly impressive – ütleb ka värske Economist online Eesti parlamendivalimiste tähe kohta.
Milles peitub Ansipi edu saladus? Kas Ansipi valisid lihtsalt need, kes pooldavad Reformierakonna poliitikat ega leidnud Harju- ja Raplamaal kandideerinute hulgas teisi tuntud nimesid? Kindlasti, aga see ei seleta lõpuni ära Ansipi tähelendu.

Endine Tartu abilinnapea Ilona Merzin on leidnud, et Ansip on nagu isa – toetav ja julgustav. Võimalik, et Ansip kui isakuju imponeerib ka Eesti valijale. Kas Ansipist saab kunagi uus rahva isa, nagu oli Arnold Rüütel, täites rahva jaoks tühimiku, mille on jätnud kauge ja intellektuaalne president Toomas Hendrik Ilves? Ansipi jutusoon muudab mehe tõepoolest Rüütliga sarnaseks. Eesti Ekspressi Kranaat sai Ansipi pressikonverentside “laulu ilusast tulisest ojast” kohe inspiratsiooni ja vahetas “Nädala beibe” rubriigi “Nädala Ansipiks”. Siiani pole materjaliga probleeme olnud, tsitaate jätkub.
Inimesed soovivad stabiilsust ja Eesti majandusedu jätkumist. Ansipi ega ka tema erakonna teeneks Eesti edu muidugi lugeda ei saa, ta on lihtsalt olnud õigel ajal õiges kohas. Ansip kehastab oma partei kursi parimaid pooli: majandusedu, ei mingeid ägedaid uusi mõtteid ega poliitilisi ekstsesse. Eesti areng on Ansipi aastatel olnud visa ja ülesmäge rühkiv nagu mees ise suusarajal. Julged väljaütlemised Pronksmehe liigutamise teemadel jäävad suurima tõenäosusega valimiseelseks retoorikaks.
Ansipi ajal on varem kalgi ja kõleda imagoga Reformierakond teinud läbi pehmenemiskuuri. Selle talve valimisplakatitel seisis Ansip julgelt partei peasekretäri Kristen Michali kõrval ja lubas lasteaiakohti ning toetust noorele perele. Jalas teksad ja kampsun seljas, käib Ansip nädalavahetusel Tartu Lõunakeskuse jäähallis lastega uisutamas ja on jätnud ajakirjandusele loomuliku mulje: ei viskagi jääl poliitilisi piruette. Korvpalliplatsi ääres jagab ta kirglikku poolehoidu Tartu Rockile nagu tartu mees muistegi.
Ärimees Rein Kilk leiab, et Ansipi edu taga on lihtne pragmaatilisus. Kilk meenutab, et kui Tartus linnapeana edukas Ansip Tallinna tuli, nimetati teda  kommunaalpoliitikuks. “Praegu on Kallase kingad talle kitsaks jäänud. Ansipil pole ülejuhtimise kommet. Külma kõhuga juht, nagu Markko ­Märtin rallis. Juhib linna ja riiki nagu autot, täpselt, ratsionaalselt. Ei lähe juhtimismõnu peale välja, mänguline element tal puudub.” Kilgile isiklikult tundus pisut igavgi, kui Ansip pärast valimistulemuste selgumist järgmisel päeval kohe välja ütles, et tahab teha väärtushinnangutel põhineva koalitsiooni IRLi ja sotsiaaldemokraatidega. “Ütleb, mida mõtleb, ja hakkab tegutsema. See on Eesti poliitikas ootamatu.”

Andrus Ansip on kindlasti mees, kelle naised laseksid kohe oma autot parandama , aga kas ka midagi enamat? Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits on arvanud, et inimesed, eriti naised, valivad Ansipit, sest ta on ilus mees. Õllekõhuga ja ülekaaluliste poliitikute seas on Ansipi välimus tõesti laitmatu.
Ajal, mil jutlustatakse pereväärtusi, kuid samas peetakse edukate meeste puhul kaaslase regulaarset update’imist peaaegu kohustuslikuks, mõjub peaminister kui sentimentaalsetest armastusromaanidest pärit kangelane. Vanaaegne, ennustatav, kindel.
Kroonikale kuu aega tagasi antud intervjuus esineb Andrus Ansip mehena, kes kavatseb elu lõpuni koos elada oma esimese naise, eduka naistearsti  Anu Ansipiga, kellega sai tuttavaks ülikooli esimesel kursusel.
Kroonika peatoimetaja Ingrid ­Tähismaa esitles lugu meedia ja valimisteteemalisel seminaril ja õhkas: “Kes ei tahaks endale sellist meest?” Ning muide, ennustas talle just meheliku sarmi ja meelekindluse tõttu tohutut valimisedu.
Tuttavad teavad rääkida, et Ansipi  kiretu maopilk on siiski petlik. Suhtekorraldaja Aune Past peab Ansipit lausa meheks, kes on “ehe, nagu elus auster” (ilma irooniata!). Tartu abilinnapea ja kaasriigikogulane Hannes Astok teab, et Ansip on alati esimene tantsulõvi ja nõus kaasa lööma näitemängudes või tõmbama stiilipidudel selga kostüümi, “kujutagu see siis siga või kolhoosnikku”. Ajakirjanik Kati Murutar on aga lausa kirjutanud: “Vormilt kapitalistlik vereimeja, on ta ometi hingestatud majandusmees.”

Kui Andrus Ansipile kui juhile midagi ette heidetakse, siis suurt kontrolli­vajadust. Ta olevat kehv ülesannete delegeerija ja tööka inimesena teeb ise kõik ära. Tegus ja töökas nagu kõik komsomolijuhid, on teda iseloomustanud rahvaliitlane Mario Sootna.
1986. aastal läks ülikoolis insenerina töötanud Ansip EKP Tartu rajoonikomitee tööstusosakonda. “Mul olevat annet ettevõtteid juhtida,” põhjendab ta SL Õhtulehele 2004 antud intervjuus parteitööle sattumist. See töö pidi kestma paar kuud, edasi oleks tee viinud konservitehase direktoriks. Taasiseseisvumine tõi kaasa parteijuhi valutu sukeldumise ärimaailma, hiljem tuli tähelend Tartu linnapeana ja edasist juba teame.
Ansipi karjäär on olnud sujuv vaatamata muutuvatele aegadele. Samas on ta kunagi enne peaministriks saamist Ekspressile väitnud: “Minu isiklikud soovid või mittesoovimised ei puutu asjasse. See ei ole üldse mingi sündmusi mõjutav jõud.” Kas mees libiseb vaid kohtadesse, mis partei talle valib? Endise komsomolitöötaja ja parteilasena peaks ta seda kunsti valdama.

 

Valik “Nädala Ansipeid”

 

• “Me teame ajaloost, et meil on olemas olnud näiteks Talleksi erastamise seadus. Vanemad inimesed, minuealised mäletavad ka selle seaduse saamise lugu. See on küllalt häbiväärne.” n “...me oleme peaaegu päral. Aga mitte tänu suurtele rahvuslikele programmidele, vaid tänu sellele, et vanavanavanaisad hakkasid kunagi ahju kütma puudega ja see on kestnud tänase päevani.”
• “Teeme ära! Põhisamm, kiiksamm, vasakpööre, neliksamm... Minu taha asi seisma ei jää!”
• “Sest Burkhardti puhul on tegemist inimesega, kes ei ole kunagi hoolinud ei Eestist ega Eesti inimesest. Tema ei ole käinud näiteks Tartu majaomanike ühingu koosolekul ja näinud seal nutvaid pensionäre.”
• “Ma nendest mh-mhidest, jajahhidest ja nonohhidest ei oska väga palju järeldada.”
• “Ma ei ole seda kirjutist lugenud ja ma ei ole Vesti ­Dnja lugeja. Ma ei soovita enam teil ka lugeda. Jätke järgi.”
• “Me mäletame, et oli talongimajanduse aeg, defitsiidi aeg ja siis tuli Tiit Vähi, kes kaotas ära riigi kontrolli hindade üle, lasi hinnad vabaks ja seega, tõi Eestisse turumajanduse.”