Naiskorporandid ärevil
"Kas oled juba kuulnud, et naiskorporandid on tohutus paanikas pärast Jürgeni esimeheks valimist," naerab Olev Olesk (83) neljapäeva õhtul Eesti Maja baaris. "No nüüd olevat VEKSA ja KGB oma agendid Haridusseltsi juhatusse sokutanud!"
Huvi uue esimehe vastu on Eesti Haridusseltsis tohutu. Kokku on tulnud nii juhatuse kui ka vanematekogu täiskoosseisud. Sellist asja pole juhtunud aastaid.
Nõupidamine kestab tunde. Ühena viimastest väljub ruumist eakad naiskorporandid ärevusse ajanud Jürgen Kaljuvee ise.
"Ah, et Ekspress...," muigab ta, "nemad teavad mind küll, kirjutasid, et ma olevat ilus vannabii New Yorgist, kes midagi ei tee ja keegi ei ole. Oh, ja mina lootsin, et saan Ekspressist Mihkel Kärmasega vestelda – ta peaks veel mäletama, kuidas ma talle esimeses klassis naha peale andsin."
Joome kumbki pudeli Saku õlut ning lepime kokku, et targem on rääkida järgmisel õhtul. Hetkel oleks seda üpris võimatu teha, sest Olev Olesk annab Kaljuveele kiire ülevaate, kes tema eakaaslastest kui mitu tuhat dollarit seltsile pärandasid. Ernst Jaakson koguni pool miljonit.
Soome kaudu Ameerikasse
Reedel kohtume Times Square’il, Kaljuvee töökoha Lehman Brothers ees. Kahemeetrist valge särgiga meest on juba kaugelt üle ringisagiva turistimassi näha.
Haarame lähedasest garaažist teisele Eesti verd pankurile Keith Siilatsile kuuluva auto ja põrutame all-linna poole. Meie vaevu alanud vestluse katkestab mobiilihelin ja hetk hiljem on kokku lepitud uus kohtumine. Deus ex machina’ks osutub Tanel Põder (25), kes kuulub Oracle’i andmebaaside haldamise alal maailma tippude hulka. Ta otsustas pärast firma konverentsi veidi Suures Õunas ringi hängida.
Tänavaaukudes hüppava auto kiuste püüan üles kirjutada fakte Jürgeni kohta. Väliseestlane on ta juba peaaegu et poole oma elust. Kolis 1989 Helsingisse, uuesti abiellunud ema juurde. Õppis sealses Prantsuse Lütseumis. (Kergitan kulme, sest see on väheseid koole Helsingis, kuhu lapsed pannakse sissesaamise järjekorda sünnitusmajast väljumata. Muidugi on hiljem veidi lihtsam sisse saada, eeldusel, et oskad prantsuse keelt.) Kaljuvee torkab vahele: "Gustav Adolf..." Kirjutan 1. Keskkool.
USA suunas tegi uksed lahti korvpall. Esimese kolledži kohta mühatab ta, et tegi pooleteise aasta kursused ühe aastaga ära ja pidi valima, kas vahetada kooli või saada tavakolledži diplom. Tee viis Harvardisse, kus õppis rakendusmatemaatikat, majandust, arvuteid ja biokeemiat.
Eesti Majal oht muutuda vanadekoduks
Kaljuvee lemmikbaaris Sushi-Samba arutame Eesti Maja tulevikku. On selge, et vanaviisi jätkates kulub aastas maja ülalpidamiseks umbes miljon krooni. See tähendaks, et maja muutuks üha tühjemaks ja igavamaks. Tõeliseks vanadekoduks, kus helisev telefon on suursündmus.
Ometi on maja asukoht hea ja piisavalt uusi liikmeid hankides saaks põhikapitaliks pärandatud summat kasutada otstarbekohasemalt.
Loomulikult on suurem osa uutest liikmetest vaid toetajaliikmed. Põhikirja järgi jääb võim ikka tegevliikmetest eestlaste kätte.
Esimese asjana tahab Kaljuvee korraldada baaris krediitkaardi kasutamise võimaluse. Värskendamist vajab baari mööbel. Siis veel sisse viia WiF-ühendus ja internet.
Abikaasa Pakistanist
Põrutame edasi Kaljuveede koju West Village'is, kus teda ootab abikaasa Ayesha. Pakistanist pärit Ayesha on Jürgeni ülikoolikaaslane ja väljanägemiselt igati väärt abikaasa kirjeldust: "Minu Pakistani printsess."
Kaljuveed kostitavad külalisi õlle ja Pakistani köögi hõrgutistega. Proovin toidu maitsvuse teemal komplimenti teha, kuid Ayesha lööb käega: ahh, see on meie teenija tehtud.
Küsin Kaljuveelt, et kas ta Eesti tüdrukuid ei tahtnud. Ta laiutab käsi ja tõdeb, et käis selle jaoks vales ülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist Goldman Sachs’is veedetud pooleteise aasta järel töötas ta küll ka Eestis Supremas, kuid: "... Teed tööl pikki päevi ja siis sööd ja maandud kuhugi baari, kus valik on just selline nagu ta on – praktiliselt olematu."
Naiskorporandid on Tallinna baarides argipäevaõhtuti tõesti haruldased külalised.
Suurim konkurent on Skandinaavia maja
Järgnevalt on kavas veidi linna peal ringi hulkuda. Esimene sihtmärk on West Broadwayl asuv Cipriani Downtown, kus noortel on oluline kohtumine.
Pooleldi tänaval laiutav söögisaal on rahvast nii täis, et me kõik ei mahu sisse. Kas Eesti Maja ees hakkavad ka kunagi olema sellised sabad? "Vaevalt küll, kuid rahvast on sinna tuua vaja. Üks võimalus oleks pakkuda Eesti Maja kasutamisvõimalust teistele eraorganisatsioonidele. Näiteks Browni või Oxfordi vilistlased, Noorte Europrofessionaalide Network ja paljud teised sellised on ilma oma ruumideta."
Konkurents on selles linnas terav. Eesti Maja otseseks konkurendiks on viimasel ajal saanud uhiuus Skandinaavia Maja, kus Eesti diplomaadid on korraldanud kõik oma tänavused vastuvõtud ja üritused.
Idee Eesti pilvelõhkujast Manhattanil
Eesti Maja vastas aastakümneid tühjana seisnud platsil algas mullu elumaja ehitus. Et majast avaneks hea vaade, püüdsid uusehituse omanikud ära osta Eesti Maja kohal kõrguva tühja õhu kasutusõiguse.
Õiguse müük tooks sisse sadu tuhandeid dollareid. Iga 100 000 lubaks Eesti Majal umbes aasta võrra pikendada sõltumatut (kahjumiga) edasitegutsemist. Õhumüügi võimalus sattus hetkele, mil uuseestlased võtsid kõigile ootamatult kohad sisse New Yorgi Eesti Haridusseltsi juhatuses.
Ja koos Kaljuveega seltsi juhatusse valitus Keith Siilatsil sündis idee ehitada Eesti Maja kohale pilvelõhkuja ning selle kasutamisest saadava rahaga Eesti Maja hinges hoida.
New Yorgi linnavalitsuse Linnaplaneerimisameti koduleheküljelt saab iga soovija teada, et 34. tänava äärde võib tõepoolest ehitada kuni 64 meetri kõrguse ja 21korruselise hoone. Vajab veidi sügavamat juurdlust, et teada saada muud olulised nüansid. Sellise kõrge maja puhul oleks krundi lubatav täisehitusprotsent ca 45.
Seega saaks maja põhjapindala olla vaid 6x14 m, millest ülalpool kuuendat korrust tuleks loovutada veel 3 m tagasiastena fassaadi poolelt, mis iseenesest sobiks hästi kokku hoone kui arhitektuurimälestise fassaadi kaitsmise vajadusega, kuid jätab ülakorrustel raha teenimiseks näpuotsaga ruutmeetreid. Järelejäänud pinnale peavad mahtuma ka lift, trepikojad ja prügišaht.
Realistlikum oleks pilvelõhkuja plaan siis, kui osta juurde mõni kõrvalkrunt. Ent mida suurejoonelisemaks uus ehitus kujuneb, seda suurem on tõenäosus, et linnavalitsus tahab kasutada maja esimest korrust tulevase metroojaama tarbeks. Selle õiguse reserveeris linn 70ndate keskel uut metrooliini kavandades.
New Yorgi Eesti Maja
http://www.estonianhousenewyork.com/
Ehitatud 1898–1899.
Eesti Maja alates 1946. aastast.
Omanik New Yorgi Eesti Haridusselts, mille liikmetel (üle 300) on ainsana õigus Eesti Maja kasutada (iga liige võib kaasa tuua kuni seitse külalist).
Töötajaid 3 (majandaja, majahoidja, baaripidaja).
Krunt ca 6 x 30 m
Krundil asuva hoone lubatud maksimumkõrgus on 64 m ehk ca 21 korrust.
Hetkel on majal 4 korrust + katusekorrus + kelder.
Kaardi juurde
Väljavõte New Yorgi linnavalitsuse linnaplaneerimise ameti tsoneerimiskaardist
(http://home.nyc.gov/html/dcp/pdf/zone/map8d.pdf)
C1-9A, C1-9, C6-1 – Kommertstsoonid
R8B, R9 – Elumajade tsoonid
E-62 – Keskonnakaitse ameti reeglid
D-76 – Eripiirangute ala
50, 100, 125, 200 – krundi sügavus jalgades
TA (hall ala) – Rajatava metroojaama eritingimuste tsoon
Sinine plekk – Eesti Maja orienteeruv asukoht
