Indrek Neivelt. Pille-Riin Pregel / EPL

Pangatöötajatel puudub omanikutunne. Lühiajalised boonussüsteemid ja pikaajalised riskid ei sobi kokku. Perefirmade pikaajaline nägemus on parem börsifirmade kvartalikapitalismist.

Just sedaviisi esitles majanduskriisi peamist õppetundi Hansapanga endine juht Indrek Neivelt (pildil) seminaril “Äri rahastamine täna – milline lahendus valida?”, mille korraldas juhtiv advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous.

Neivelt kutsus meediat ja ühiskonda Lääne kombel arutama, kes ikkagi on kriisis süüdi ja mida me siit õppida saame. Eesti ei ole ju saanud Euroopa viie rikkama riigi, vaid maailma viie suurima kukkuja sekka.

Ta pilkas silmakirjalikkuse eest poliitikuid, Eesti Panka ja kommertspankureid, kes oma arust tegid buumi ajal kõik justkui õigesti. Neivelti meelest oli Eesti Pank väga mugavas positsioonis, sest ei vastutanud suurt millegi eest, kriisi tipus päästsid meie panganduse hoopis Riksbanken ja Rootsi maksumaksjad.

Kriisiga seotud seadusemuudatused on Neivelti arvates tehtud Brüsseli pealekäimisel, mitte Eesti poliitikute eestvedamisel.

Neivelt tuletas meelde veel mitmeid põhitõdesid, mis kriisi tõttu taas üles on kerkinud. Näiteks:

? laenu antakse ikka sissetulekute (kassavoo), mitte tagatise vastu.

? Eestis läks asi buumi ajal väga imelikuks, sest kui pank laenu ei andnud, siis läksid pettunud ärimehed sama panga teisele korrusele ja said abi, et anda välja võlakirjad, ja müüsid need sellesama panga abil maha.

? Aktsiate tagatisel laenu võtta on väga riskantne, sest kui kriisi ajal kurss kukub, võib omanik oma ettevõttest ilma jääda.

? Võlakirjade börsil noteerimine on väga kallis, sest ettevõte peab avalikkust oma tegevusest teavitama, lihtsam on võtta pangalaenu.

Neivelt ütles praeguse majandusseisu kohta, et pankurid püüavad nurgas seisvat leierkasti taas käima panna, aga väga hästi see ei õnnestu. Pigem on oodata vindumist. Ja kui vaadata asja globaalselt, siis enamik maailmast ei olegi kriisis, langus tabas vaid Euroopat ja Põhja-Ameerikat.