Niguliste saatus
Miks EELK taotleb tagasi Niguliste kirikut?
Aga miks ta ei peaks seda tegema? See on EELK-le kuulunud vara ja me oleme teinud 1990. aastal avalduse kogu vara tagastamise kohta. Selle hulka kuulub ka Niguliste kirik. Me arvame, et meil on selleks õigus, sest need varad on aastasadade jooksul kirkule kuulunud. Me ei näe küll mingit moraalset õigustust, miks me peaksime oma varadest loobuma.
Aga miks on siiski EELK-l Nigulistet vaja? Rruumipuudust pole teil ju isegi Tallinnas. 164 koguduse peale on teil ainult umbes 50 000 liiget.
(Pikk paus ja sügav ohkamine) Mina vaataksin asja ikkagi põhimõttelisest küljest. Niguliste on kuulunud kirikule ja ma ei näe põhjust, miks me peaksime sellest nüüd loobuma. Muuseum ja kontserdid võivad seal väga hästi olla edasi sõltumata sellest, kes on hoone omanik.
Mida arvab tagastamisest Saksa saatkond? Kirik kuulus 1939. aastani saksa kogudusele, mitte EELK-le. Peapiiskop Kiivit tahaks Nigulistes taastada Tallinna saksa kogukonna jumalateenistused.
Minu teada pole Saksa saatkond selles küsimuses arvamust avaldanud. Neil polegi põhjust selles küsimuses sõna võtta, sest pärast saksa koguduse likvideerimist anti kogu vara 1939 üle EELK-le – anti üle hoone, maa ja vallasvara. Näete, nimekirjad on mul kaasas.
1991. aastal taotles EELK esmakordselt tagasi Niguliste kirikuhoonet. Nüüd taoleb EELK tagasi peale kirikuhoone ka vallasvara ehk kunstiteoseid. Nende hulka kuuluvad ka Notke “Surmatants” ja Rode peaaltar. Kuidas tagaksite nii hinnaliste kunstiteoste säilimise ja hoolduse?
Mina suhtuksin pragmaatiliselt. Enne seda, kui need kunstivarad meilt võõrandati, olid need seisnud kirikus enam kui 400 aastat ja kogudus oli nende eest väga edukalt hoolt kandnud. Sai hakkama ka siis, kui 1944 Niguliste puruks pommitati ja kogudus jõudis kõik need varad päästa, viies varjule Kiek in de Köki torni. Ma ei näe küll põhjust, miks kirik ja kogudus ei võiks kaitsmisega uuesti hakkama saada. Me oleme ju deklareerinud ka oma nägemuses, et kirik ei hakka Nigulistes üksi toimetama, vaid võrdsetel alustel löövad kaasa nii kunstimuuseum kui ka need, kes hakkavad kirikus kontserte korraldama.
Kuidas kujutaksite ette seda kolmepoolset tööd?
Osapooli juhiks kollektiivne organ kõigi osapoolte esindajatest, juurde võiks kutsuda ka linna või riigi esindajaid.
Palju on praegu Niguliste kogudusel liikmeid?
Niguliste kogudust ei eksisteeri. Niguliste endise koguduse liikmeid on Toomkoguduses ja vist ka Tallinna Jaani koguduses.
Kellele te mõtlete Nigulistet siis üldse luua, kui kogudust polegi?
(Sügav ohe) Niguliste vara tagastatakse EELK-le kui juriidilisele isikule. Ja see isik on täiesti olemas. Ma ei näe, et vara üleandmine tulevasele kogudusele oleks eesmärk omaette, see võib täiesti jääda EELK omandisse kui tervikvara.
Halduskulud võiksime jagada kunstimuuseumi ja kontserdiorganisatsiooniga kolme peale, mitte et rendiksime kiriku kellelegi välja. Niguliste väljarentimist ei pea ma õigeks.
Muinsuskaitseinspektsioon saab igal aastal kümneid taotlusi ja palvekirju EELK kogudustelt mitte ainult restaureerimis- ja hooldustöödeks, vaid isegi küttearvete tasumiseks. Kuidas suudate siis veel Nigulistet ülal pidada?
(Ohe) Kui keegi on küttearvete tasumiseks arve esitanud, siis pole see kooskõlas nende seisukohtadega, mis tänapäeval kirikus valitsevad.
Aastal 2001 rajati sponsorite abiga Niguliste hõbedakamber, mis läks annetajatele maksma üle 300 000 krooni. Osa annetajaid pole kindlasti nõus kirikule tagastamisega. Kas te neile raha tagasi maksate?
Olen hõbedakambris isegi käind ja näind… Minu teada läks toetusraha ekspositsiooni loomise peale, stendide, riiulite jne peale. Kui nad arvavad, et meil on selles suhtes tulevikus, kui kirik tagastatakse, mingeid kohustusi, siis me jumala pärast oleme nõus sel teemal rääkima. Aga mina ei näe hetkel küll mingit konflikti sellel pinnal, sest see hõbedakamber võib seal edasi olla nagu muuseumgi. Ega meie ei taha omanikuks saada millegi üle, mis kuulub kellelegi teisele.
Kas võib aga juhtuda, et osa kiriku varast, näiteks mõni kunstiteos, läheb Niguliste ülalpidamiseks müüki?
See on välistatud. Oleme deklareerinud, et seda vara ei müüda, ei pandita, seda ei viida välismaale, et seda ei viida üldse Nigulistest välja. Vaid näituse puhul ja siis ka kooskõlastatult kunstimuuseumiga.
Küll on aga kunstimuuseumi fondides veel Nigulistele kuulunud asju ja kui meil oli aasta aega tagasi väikse töögrupiga kokkusaamine Paeti ja Kiiviti (kultuuriminister ja peapiiskop) vahel, mille juures ka olin koos Niguliste muuseumi juhatajaga, leppisime kokku, et kunstimuuseum teeb inventuuri ja teatab meile, millised Niguliste asjad neil veel on.
Kuidas lahendaksite kirikus, mis säilib ka muuseumina, logistilised küsimused – näiteks matuste ja pulmade puhul? Kuhu panna pärjad, sark, sargaalused, lillevanikud? Vana kunst nõuab teatavasti spetsiaalset õhuniiskust ja temperatuuri.
Praegu on väga raske sellele vastata. Matuste pidamine hakkab olema igal juhul väga piiratud, ainult endise Niguliste koguduse liikmete lähedaste. Rasmus Kangropooli matus Nigulistes oli lihtsalt austusavaldus teenekale uurijale. Mina ei näe mingit tonti, kui sark tuuakse tseremoonia ajaks Nigulistesse nii pooleteiseks tunniks. See on kunstlik probleem.
Kas kavatsete kiriku tagasi saamise korral hoogustada turistidele suunatud meenete müüki? Niguliste on Eesti Kunstimuuseumi külastatavaim filiaal ja meenete müük tooks ka tulevikus raha sisse...
Ei usu, et tahaksime mingit laata seal teha.
Milliste Isamaa või Res Publica poliitikutega olete teie või peapiiskop Niguliste küsimust arutanud?
Mul pole küll andmeid, et peapiiskop oleks selles küsimuses kellegagi midagi arutanud. Seda küsimust on puudutatud Siim Kallase juures, peapiiskopi juuresolekul, ja mina olin ka kaasas. On küsimust puudutatud Juhan Partsi juures töökohtumisel, ja ka vestlusel Urmas Reinsaluga. Need arutelud, ütleme, on olnud väga põgusad. Need on olnud vestlused omandireformi võrdsetest võimalustest.
Toome sakslased ja sõdurid Nigulistesse!
Väljavõtted Eesti Evangeelse Kiriku peapiiskopi Jaan Kiiviti, piiskop Einar Soone ja praost Gustav Piiri pöördumisest kultuuriminister Margus Allikmaa poole augustis 2001.
- Niguliste kirikuhoone tuleb tagastada. Mittetagastamine on vastuolus põhiseadusega ja omandireformi seaduse eesmärgiga ülekohtu heastamisest.
- Objekti tähtsust kirikule ei ole vaja põhjendada.
- Peame õigeks kiriku polüfunktsionaalse kasutusvormi säilitamist ja edasi arendamist. Rohkem võiks seal läbi viia tähtpäevalisi ja väliskülaliste vastuvõtuga seotud jumalateenistusi, samuti Eesti Kirikute Nõukogu korraldatavaid oikumeenilisi ettevõtmisi.
- Oma koha leiaksid kirikus Saksa kogukonna ja EV Kaitsejõudude Tallinna garnisoni jumalateenistused.
- Kiriku haldamine peaks toimuma ühisuse printsiibist lähtudes, kus võrdsetel alustel on esindatud kirik, muuseum ja kontserttegevus.
