Kui ta peaks kohe, sealsamas, pargipingil, ainult oma peas oleva tarkusega veel fabritseeritud intervjuusid paberile panema, millistega ta hakkama saaks?

Jacques Derrida, Noam Chomsky, Gore Vidal, Umberto Eco. 21aastane, tugevate prillidega Riistan kirjutab kergelt väriseva käega paberile nimesid, kellest enamik tema eakaaslasi ilmselt kuulnudki pole.

Väikest kasvu Tartu poiss Riistan läks pärast põhikooli Lähte gümnaasiumi meediaklassi, sest tundis kirglikult huvi ajakirjanduse vastu. Lahkus ta Lähtelt pärast 11. klassi lõpetamist. Omal soovil, põhjustel, mida ta ei taha selgitada.

Sellest ajast on ta autodidakt. "Ise olen iseendale giid olnud, mul pole mentorit."

Veel Lähte õpilasena käis Riistan 1999. a suvepraktikal Tartu Postimehes. "Pääsesin siis isegi suure Postimehe esilehele nupuga Mike Oldfieldi kontserdi ärajäämisest. Pigem oleksin soovinud praktiseerida välis- või kultuuritoimetuses."

Riistani ajakirjanikukarjäär algas kaastöödega Postimehe noortelisale Jess. ("Triviaalsed lood!"). Kui Jess lõpetas, leidis Tartu Aardla linnaosa paneelmajas arvutiga lähedases sõpruses elav Riistan uue väljundi politoloogia, kirjanduse, meediateooria, postmodernistliku maailmapildi uurimises.

Lisaks ajalehehonoraridele on Riistan leiba teeninud arvutigraafikaga.

Riistan näib intervjueeritava ja antikangelase rolli pisut nautivat.

"Mille põhjal ma valisin ohvrid, jutumärkides?" esitab ta ise endale küsimuse ja võtab nagu varnast teda eksiteele viinud iseloomujooni: "Ambitsioonid, egoism, edevus."

Riistan ütleb, et näeb oma fabrikatsioonides teatavat panust Eesti ajakirjandusse ja lisab: "Ma usun, et edaspidi muutub kontroll tugevamaks, et toimetajad püüavad igal juhul autentsust kindlaks teha. Fabrikatsioonid on Ameerika meedia orgaaniline osa. Euroopas pole taolised juhtumid lihtsalt välja tulnud. See näitab pigem USA meedia tugevust ja Euroopa sinisilmsust."

Kas Riistan ei karda, et keegi ta kohtusse kaebab? "Ma ei oska seda prognoosida. Kui mul ajakirjanikuna mingit tulevikku on, siis on Argo Riistani artiklid ühed kõige usaldusväärsemad Eesti ajakirjanduses, sest toimetajad vaatavad järele, kas päike ikka paistab, kui Riistan kirjutab, et päike paistab."