Noorte visioonifoorum: 260 ideed Eesti elu parendamiseks

Noorte visioonifoorum "Eesti tegijad 2018" oli mitmes mõttes väga erakordne üritus. Esimest korda tulid kokku noored aktivistid, tulevased liidrid, äärmiselt erinevatest valdkondadest. Nii istusid ühe laua taga koos noored näitekirjanikud poliitikutega, haridusinimesed ärimeestega, teadlased ajakirjanikega jne jne.
Ekspress.ee poolt väljavalitud noortefoorumi* ideid kommenteerib ürituse korraldaja Erik Ehasoo.

Esimesed 7 ideed (ees punktid):

25 Valitsuse tasemel rahvusvaheline lobby- ja müügimeeskond.

Teadlikkuse tõstmine Eesti heast ettevõtluskliimast. Välismajanduspoliitika üksus rajada olulise riigiasutuse (Riigikogu, Riigikantselei/Peamin büroo) juurde, mis teeb tihedat koostööd ettevõtjatega. Sloveenias näiteks selline positsioon olemas parlamendi
juures.

23 Targaks ja tagasi!

Jagada stipendiume tunnustatud välisülikoolides õppimiseks ja Eestisse tagasipöörumise tingimusega

Palju räägitakse sellest, et talendid tuleks tagasi tuua. Noored jälle räägivad sellest, et kindlasti tuleb välismaale õppima minna. Kõige tähtsam on aga aru saada, et meil peab olema tasakaal. Ei ole mõtet rääkida sellest, et välismaale ei tohiks minna - kui me kõiki siin kinni hoiaks oleks tulemuseks täielik stagnatsioon, samas peab Eestis kehtiv väärtussüsteem, haridus ja kultuur olema piisavalt atraktiivsed, et me tahaksime siia tagasi tulla ning oma lapsed Eestis üles kasvatada.

Väga hästi kirjutab Eesti kõrgharidusest oma blogis noor eesti ettevõtja Lauri Lahi, kes elab hetkel Kambodžal: http://laurilahi.blogspot.com/2010/12/why-you-arent-buying-venezuelan.html

Ja lühidalt ka tema arvamus Talendid koju projektist ning vastavast diskussioonist: http://laurilahi.blogspot.com/2010/10/can-you-be-useful-to-your-country.html

Noorte visioonifoorumil ütles üks 15 aastane poiss nii: "Kui mina mõtlen, mis kõrgkooli minna, siis mõtlen ma Inglismaa, Saksamaa ja USA ülikoolide peale ja kui ma nendesse ei peaks ka sisse saama, siis Tartu Ülikooli ikka saan".

22 Enesemüümise oskus

Kuidas ennast ja oma riiki efektiivselt ja tulemuslikult müüa.

22 Tervishoius fookus haiguste ennetusel ja varasel sekkumisel

Tervises ennetustegevuse ja varase sekkumise tähtsustamine, inimeste individuaalse tervisekäitumise mõjutamine läbi majanduslike stiimulite

21 Regiooni ülene start-up´de keskus

Koondame teadmised, oskused, ressursid Soomest, Eestist, Lätist, Leedust, muutes kogu regiooni atraktiivseks investeerimiskeskkonnaks.

Väga hea idee, millega tegelikult täna juba veidi ka tegeletakse. Soome ja Rootsi püüavad meeleheitlikult aktivisiseerida start-up'e ja ettevõtlust, kuid reaalsus on see, et minu eakaaslased nendes riikides enamasti ei tulegi selle peale, et võiks näiteks ettevõtlusega tegeleda, sest iga ratsionaalselt mõtlev inimene saab aru, et ei ole mõtet riskida nii paljuga, kui mul on juba kõik olemas. Ja kui minu ettevõte peaks ka tööle hakkama, siis pean ka enamus oma töö viljast riigile maksma. Nende riikide sotsialistlik kapitalism saab neile saatuslikuks. Just Eesti hea ettevõtlluskeskkond annab hea eelise muutmaks meie riik põhjamaade start-up keskuseks. Kui teised Põhjamaad lähiajal oma maksusüsteemi ei muuda, siis pole nad meile ka erilisteks konkurentideks sellel alal. Konkurentsi võib aga pakkuda hoopis Läti, sest majanduslikult halvad ajad võivad ettevõtlusele teine kord väga hästi mõjuda.

21 Toodete hinnasiltidele toote keskkondlik ja sotsiaalne mõju!

Selgitus: Tarbija näeks koheselt ära mõju keskkonnale
ja ühiskonnale - A´la hübriidauto või mitte. luua indeksid ja standard. indeks koosneb: * toote valmistamise energia- ja ressursikulu * transpordiks kuluvad ressursid * kemikaalide, väetiste mõju * hilisem jäätmetöötlus *

21 Kuulame Ära 2011

Korraldada suurprojekt, kus minnakse visiooni saavutamiseks olulistesse kohtadesse ning selgitatakse välja kohalikud takistused ja väljakutsed. Info koondatakse ning võimalusel pakutakse konkreetseid "õngesid".

Äärmiselt hea ja tegelikult lithne idee arvestades seda, et meil on olema selliste suurürituste kogemus ning see ei nõua riigijuhtidelt mingeid erilisi pingutusi. Mõni võib ju öelda, et selline ühekordne projekt ei anna mingit väljundit, kuid tegelikult inimsuhetes on just kõige esimese kontakti loomine kõige kriitilisem. Pärast seda läheb suhtlus juba lihtsamaks. Ja liiga palju on meie äärmiselt väikses ühiskonnas mittemõistmist ning valearusaamist. Me kõik tahame paremat Eestis, kuid tihti lihtsalt ei mõisteta üksteist
- isegi kui mõlemad püüavad sama asja öelda. Et poliitikud ei kardaks rahvast, et rahvas mõistaks poliitikuid, et ärimehed kuulaksid nõrgemaid ja kultuuri viljelejad selgitaksid oma eesmärke, oleks selline päev ääretult oluline. Ja kui see on ka vaid üks päev, võib see siiski väga palju muuta.

Samasse kategooriasse lähevad ideed "Tunne naabrit päev!"(mille saaks täitsa eelmise ideega kokku panna) ja "Naerata ja ütle TERE!"

Me tihti ei mõistagi, et need inimesed, kes meist justkui kõige kaugemal on, võivad meiega samas majas elada. Kas me teame, kes meie kortermajas elavad? Kui me linnades juba vaid oma naabreidki tunneksime, oleks mõistmine ja väärtused ühiskonnas palju tugevamad.

Miks noored selliseid ideid välja toovad, on minu hinnangul see, et me näeme järjest enam maailmas ringi reisides, et eestlased on tegelikult kinnine ja väga vaikne rahvas. Samas võiks me väga palju saavutada selliste lihtsate sammudega nagu rääkimine ja suhtlemine - mõistmine.

Lühike läbilõige ülejäänud ideedest:

16 Seksikas ekspordikeskus!

Füüsiline ja veebipõhine tugiteenus, mis aitab kontakte luua sihtturul sealsete ettevõtjate ja klientidega (prioriteetsetes valdkondades), olemas informatsioon sihtturgude organisatsioonide osas (nt kohalik ITL, kohalik äriregister jms) kohalike eestlastega;
pakuks abi turu-uuringute tegemisel, ettevõtte asutamisel, peamiste äripraktikate tundma õppimisel jne. Antud ekspordikeskus peaks aitama ettevõtjatel lihtsamini hankida informatsiooni kohaliku turu kohta, sealsete inkubatsioonikeskuste, üldäritavade jms kohta
lihtsalt ja kiiresti.

Praegused välispoliitikaga tegelejad ja vanema generatsiooni esindajad püüavad kohati teha vanu asju paremini, mõistamata, et kõik asjad ei toimi enam nii nagu vanasti. Hea näide on saatkondade rajamine järjest enamatesse riikidesse. Me oleme 1,3 miljoni elanikuga
riik, me ei suudaks iialgi igasse riiki saatkonda rajada. Samuti on väga keeruline ning poliitiliselt rakse neid hiljem välja tuua. Kümmekond aastat tagasi oli prioriteediks saatkondade rajamine Euroopasse. Nüüd on uus globaalne trend, mille kohaselt peaks
saatkondi rajama Aasia riikidesse ja tegelikult Euroopas neid enam väga vaja ei olegi. Samas välja tuua neid on ka väga keeruline. See paneb aga noori mõtlema teisiti - aktiivsel Eesti noorel on sõpru üle maailma ja kui tal on vaja kuskile riiki minna, siis
ta teab, kust leida enda vanuseid noori, kes teda majutada võiks ja kohalikku elu-olu tutvustada saaks. See kõik ei maksa meile midagi. Just sama loogikaid peaks kasutama ka riigi tasemel - alati ei ole mõtet luua kalleid saatkondi, kui tegelikke eesmärke
saaks lahendada juba vaid hea suhtlusvõrgustiku ja tutvustega. Ka vasatv idee seisneb justnimelt võrgustiku loomises, keskkonna andmises Eesti ettevõtjatele. Kuna eestlasi on maailmas vähe, siis me peame kokku hoidma ja eesti ettevõtja näiteks Hiinas aitaks
ilmselt hea meelega mõnda teist eesti ettevõtjat oma kogemuste ja teadmistega. Tean omast kogemusest, et ei ole midagi paremad kui kaugel maal üle mitme kuu eestlast näha ja temaga eesti keeles rääkida.

Teine uus trend ja idee, mida praegused otsustajad püüavad ära kasutada on üleüldse Aasia turule sisenemine. Idee iseenesest on küll hea, kuid mitmete noorte ettevõtjate hinnangul seisneb idee teiste riikide järele tegemises arvestamata meie enda tingimusi.
Aasia on küll arenev ja potensiaalne piirkonda, kuid Eestil ei ole mõtet rääkida Hiinast ja Indiast, kui me reaalselt ei küündi mitte iialgi nende riikide tasemel. Me ei saa mitte kunagi olema selliste riikide rahvuslikeks partneriteks, heal juhul vaid kohalikuks
või mõne linna partneriks. Kui Eesti tahab tugevamalt keskenduda mõnele konkreetsele Aasia riigile, tuleks mõelda väiksemate riikide peale, kes saavad meile ka samaväärseks partneriks olla ning võtaks meid rahvusliku, mitte kohaliku prioriteedina.

Samuti ei mõista paljud vanema generatsiooni poliitikud lihtsat äritõde - kui juba kogu maailm sellest räägib, oleme me hiljaks jäänud. See käib konkreetselt Hiina ja India kohta. Ärgem unusta, et Aasias on veel palju riike ja piirkondi, mis hakkavad alles
mõne aja pärast selliselt arenema nagu Hiina ja India praegu. Sama käib ka Lõuna-Ameerika riikide kohta.

16 Eakate töökodud!

Eakatele inimestele võimalus tegutsemiseks ja suhtlemiseks!

13 Tervis ennekõike!

Juba algkoolist saati on tunniplaanis tervisetunnid sees, et suurendada ka laste teadlikust tervislike elustiilide kohta.

11 Internet inimõiguseks!

Selgitus: Riik peab tagama kõigile ligipääsu internetile!

8 Kanepi legaliseerimine

Vaevalt, et keegi tahab kanepi legaliseerimist selliselt, et see oleks sama kättesaadav nagu piim, kuid ilmselt tõstatati teema seetõttu, et kanep on Eesis probleemiks. Ja kui aastaid pole riik suutnud vähemalgi määral seda pidurdada, siis võib-olla tuleks kuidagi teisiti probleemile läheneda - näiteks väga karmidel tingimustel see teatud kohtades legaliseerida. Ajalugu näitab, et kui probleemi ei suudeta elimineerida, on tihti paremaks lahenduseks selle ohjeldamine. Meie eesmärk päeva lõpuks on siiski kanepi tarbimist vähendada nii palju kui võimalik.

6 Sünnib Eesti Vabariik 3.0.

Kasvuvisioon 2018 on ettevalmistus parema otsustajatepõlvkonna kasvatamiseks ja sihipäraseks rakendamine.

3 Teadlased kapist välja

Leiame omavahelise keemia, kuidas siduda teadlased, müügioskus ja ettevõtlikus.

1 Kontrolltööks ei pea õppima!

Vältimaks faktipõhisust ja eemaldumist reaalsest elust, võiks kontrolltöid teostada ligipääsuga infoallikatele (raamatud, Internet).

Mõned 0 punkti saanud ideed:

Ärme plaastriga luumurde paranda!

Erinevates valdkondades üksikute majandusstrateegiate koondamine ja fokuseerimine

Firma asutamine 1 euro.

Idee eesmärk oli jällegi noorte poolt esile tõsta hea ettevõtluskeskkonna loomist. Miks punkte ei saanud - sest reaalselt ilmselt ei soovita seda ideed sellisel kujul ellu viia vaid eesmärk oli teema tõstatada.

Asutamine kiire ja mugav.

Eesti on koprapere!

Kobras on äge loom, sest mida ta teeb on see, et ta võtab sõbrad kokku ja teeb midagi suurt, mis mõjutab väga paljusid.

Vanad ahju!

Nö kastist väljas idee hullude mõtete sessioonilt, kus ei olnud seda üldse paha pärast mõeldud vaid just eelkõige soov saata vanema generatsiooni esindajad puhkama, sooja kohta. Noorte esindaja Eimar Veldre rääkis ideest ka järgmisel päeval toimunud Tuleviku Foorumil nö vanemate generatsioonide esindajatele ja selgitas samuti, mida sellega tegelikult mõeldi. Ideele pandi vasatv nimi just indikatiivselt, et tõstata teema ning tähelepanu tõmmata.
Siinkohal tulebki aru saada, et tegelikult on noorte puudus riigi juhtimisest ja valitsemisest üsna suur probleem ja ka see, et paljud vanemad riigiametnikud ei taha oma mugavat kohta loovutada. Tegelikult ei ole asi ainult selles, et noortele ruumi ei ole, vaid ka selles, et iga organisatsioon meelitab ikka ligi vaid neid inimesi, kes sinna sobivad. Seega kui ministeeriumid ja riigi ametkonnad on vanamoodsad, konservatiivsed ja bürokraatlikud, siis meelitavad need ligi ka vaid vanamoodsaid ja konservatiivseid inimesi, isegi kui need on noored. Riik peaks järjest enam toimima nagu ettevõte ja aru saama, et igal ametnikul on ka tegelikult tähtis roll täita.
Idee punkte ei saanud just seetõttu, et see võib olla liiga kaheti mõistetav.

Saadame 20 aastat tegijad olnud pensionile või Euroopasse tööle, et ka nooremad hakkaksid
looma

Kaldkirjas on esitatud Erik Ehasoo kommentaarid

*Noorte visioonifoorum "Eesti tegijad 2018"