„Nüüd on asi täitsa p...s!“ Kuidas ühe mehe kinnisideest sai Eesti tähtsaim küsimus

Lõpliku lahenduse teise pensionisamba remondi kohta teevad mitte rahvasaadikud, vaid juristid Riigikohtu tasemel.

Alanud aasta suurim muutus Eesti ühiskonnas on teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine. Aga see ei sünni kergelt. Fondivalitsejad, keskpankurid, paljud rahandustegelased, poliitikud, aga ka osa rahvast suhtub pensioniremonti sama sõbralikult nagu Šveitsi sõjaväenuga.

Reformiidee eostas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Ta pole isiklikult teise pensionisambaga ühinenud. Ega ka tema abikaasa.

Seeder oli teise samba vastu juba selle loomise ajal 20 aastat tagasi. Kuid siis, Mart Laari ajal, oli ta poliitiliselt veel poisike.

Seeder tegi esimese ettepaneku teise samba lõpetamiseks masu ajal, kui ta kuulus põllumajandusministrina Andrus Ansipi valitsusse. „Aga ka siis ei olnud mul ühtegi liitlast,“ tunnistab Seeder. Tema mõttest kuulsid toona vähesed.

Avalikkuse ette tuli ta ideega kuus aastat tagasi (augustis 2014) Postimehes ilmunud arvamusloos, kus nimetas teist sammast üheks taasiseseisvunud Eesti suuremaks rumaluseks. Kuid seegi kirjatükk andis sama palju vilju nagu katkestatud suguühe.