Hei, rahvas! Barack Obama lehvitamas 2009. aastal Oslo Grand hotelli rõdult Nobeli preemia saamise puhul. Teda ja tema abikaasat Michelle’i kaitses selleks puhuks püstitatud kuulikindel klaastõke. Foto: Olivier Morin / Topshots / AFP Photo

Summa võis olla poliitiline liialdus, kuid presidendi logistika ja turvamine on keeruline ja kallis. Eesti siseminister Hanno Pevkur ütles, et Obama visiidi turvamine maksab meile rohkem kui pool miljonit eurot.

Mündil on ka teine külg. Lisaks kuludele toob Ühendriikide presidendi visiit kaasa ka tulusid. Brüsseli visiidi ajal oli Obama hotelliarve (hotelli nimi oligi lihtsalt The Hotel) 1,1 miljonit eurot, osa kaaskonnast ööbis lisaks Crowne Plazas ja seal oli arve 289 480 eurot. Juurde tuli veel autorent - firmast Modern Car võeti 143 autot kolmeks nädalaks koguhinnaga 770 085 eurot.

Muidugi ei käi sellistel juhtudel jutt ainult Obamast ja ühest-kahest päevast, mis ta kohapeal viibib, vaid sadadesse inimestesse ulatuvast ametnike, ajakirjanike ja salateenistuse agentide kaaskonnast. Paljud neist on visiidi ettevalmistusega seoses kohal nädalaid varem. Kõik nad peavad kusagil ööbima, mingite autodega liikuma ning midagi sööma. Enamikul juhtudel avaldavad ameeriklased hiljem, mis see kõik maksma läks, milliste hotellide ja autorendifirmade vahel valiti, milliseid lisateenuseid või kulutusi oli vaja teha. Näiteks see, et hotellil paluti paarkümmend ruumi mööblist tühjaks tõsta (mille ladustamine ja transport maksab ka midagi) - võib ette kujutada, millist tehnikat või sidekeskusi nendesse tühjadesse tubadesse luuakse. Ameeriklased kiidavad ka hotellidirektoreid, kes tulid kenasti vastu, tühistasid varasemad broneeringud ja majutasid teisi külalisi ümber.

Enamikul juhtudel hõivab Ühendriikide president rohkem kui ühe hotelli. Obama puhul on Eestis põhihotelliks Swissôtel, George Bushil kaheksa aastat tagasi SAS Radisson. Tollal sahistati päris palju, et tegelikult ööbis Bush hoopis kusagil mujal.

Ühe suurriigi riigipea ülalpidamine on üldse väga kallis lõbu. Obama kuupalk võib olla küll ainult 25 000 eurot, aga temaga seotud kulud kokku ulatuvad üle miljardi euro aastas. Enamik sellest on seotud salateenistuse, transpordi ja ametnike ehk otseselt tööülesannetega. Presidendi ja esimese leedi erakulud on selle kõige kõrval tühised. Nii näiteks on presidendi käsutuses mitu lennukit, kaks identset suurt Boeingut ja mitu väiksemat Gulfstreami - mitte igal pool ei ole selliseid lennuvälju, kuhu suured Boeingud maanduda saavad.

USA presidendivisiitide suurimad kulud pärinevad Aafrikast. Bill Clintoni 1998. aasta Aafrika-tuur maksis 32,5 miljonit eurot. Obama mulluse Aafrika visiidi maksumuseks hinnati 45-75 miljonit eurot.