Õhusaaste põhjustatud haigused tapavad 300 tallinlast aastas

Õhusaaste kärbib tallinlaste eluiga 7,7 kuu võrra, väidab keskkonna­uurin­gute keskuse õhukvaliteedi osakonna juhataja doktor Erik Teinemaa.

Milline on Tallinna kesklinnas üldine õhureostuse tase?
Kui vääveldioksiid, osoon ja süsinikdioksiid endast probleemi ei kujuta, siis lämmastikdioksiidide keskmine hulk õhus hakkab kesklinna piires jõudma lubatud taseme lähedale. 
Kõige tõsisem probleem on peened osakesed, mis on kõige kahjulikuma otsese mõjuga tervisele.

Kust need osakesed pärinevad?
Linnas on suur osa peeneid osakesi pärit transpordist, otse kütuse põlemisest. Tallinna õhus on suhteliselt palju teetolmu, millest suur osa tekib autokummidega tee kulutamisel, eriti talvel naelkummidega. Oma osa on teede soolatamisel ja kohtküttel ehk eramajade kütmisel.
Kesklinna seirejaamas on tolmu normi pidevalt ületatud juba viimasel neljal aastal.

Kui palju tolmu Liivalaia tänaval pärineb transpordist?
Praegu me teemegi peentolmu päritolu uuringut, kus püüame kindlaks teha, millisest sektorist kui suur osa saasteainetest pärineb. Siis saab ka tegevuskavasid suunata, et kas peab transporti piirama või hakkama küttekoldeid üle vaatama.

Tolm ja muud saasteained satuvad sissehingamisel sügavale organismi ja teadlased on leidnud, et selle tagajärg võib olla isegi infarkt.
Enamiku nende saasteainete mõju on pikaajaline ja krooniline. Ei ole nii, et hingan sõõmu musta õhku ja kohe suren ära.
Kui on väga kõrge osooni- või lämmastikoksiiditase, siis mõjub see eriti astmaatikutele. Gaasiline saasteaine läheb kohe läbi kopsualveooli vereringesse ja mõjub seal edasi.
Tolmuosakesed jäävad aga kopsu pikaks ajaks ning tekitavad lokaalseid põletikukoldeid. Siis nõrgeneb terve immuunsüsteem ja ka teised haigused võivad võidule pääseda.
Kui inimesel on südamepuudulik­kus, jõuab põletiku tõttu kopsust vähem hapnikku verre. See aga omakorda võib esile kutsuda südameraban­dust. Nii et südame-veresoonkonnahaigused on põhiline õhusaaste tagajärg, loomulikult ka kopsuhaigused.
Mittetäielikul põlemisel tekkinud peened osakesed sisaldavad veel ka kantserogeene, mis võivad tekitada vähki. Selliseid aineid võib tulla näiteks puidu põlemisel ja külmast diiselmootorist. Kui autol tuleb tagant musta suitsu, siis sellest pärinevad tahmaosakesed sisaldavad alati kantserogeenseid polüaromaatseid süsivesinikke.
Möödunud aastal tehtud uuringu järgi väheneb Tallinna elanike eluiga õhusaaste tõttu keskmiselt 7,7 kuud.

Kuidas on diislist tulevate osakeste osakaal õhus muutunud?
Kui vaadata otseselt heitgaase, siis diiselmootorid on peenosakeste tekitajatest kõige olulisemad. Bensiinimootorist tuleb neid suhteliselt vähe.
Diiselautode arvu metsiku kasvu tõttu on ka ­lämmastikoksiidi tase tõusnud. Kui praegune tendents jätkub, ületame juba mõne aasta jooksul lubatud piiri.

Mida lämmastikdioksiidi kõrge tase õhus inimesele tähendab?
Koosmõjus teiste saasteainetega põhjustab ta tervisehädasid. Seetõttu ei ole riskirühmadesse kuuluvatel inimestel (vanurid, astmaatikud ja lapsed) saastunud piirkonnas soovitatav pikalt viibida.
Saaste mõjud on lastele isegi tugevamad, sest nad on lühemad. Transpordi-saasteallikad on madalal ja seal on õhureostuse tase ülikõrge. Mõõtmisi tehakse 2,5 kuni 4 meetri kõrgusel, aga lapsed on ju meetripik­kused või lühemadki. Nii et tiheda liiklusega tänava ääres ei maksa lastega jalutada.

Kuidas ma saan tänaval kõndides aru, et nüüd on õhusaaste väga suur ja et võiks vaiksemale tänavale pöörata?
Kui tunned, et on juba ebamugav hingata, siis on selge, et tuleks...

Mitte hingata?
...minna sinna, kus ei ole ebamugav hingata.

Teadlane uuris pealinna musta õhku
Tartu Ülikooli doktorant Hans Orru korraldas mullu uuringu peente osakeste mõju kohta Tallinna elanike tervisele. Uuringu tulemused olid masendavad:

• Aastas põhjustab õhusaaste ligi 300 tallinlase varajase surma. Neist umbes 230 surmani viivad kardiopulmonaarsed haigused (südame ja kopsude tööga seotud probleemid) ning 25 surma põhjustab kopsuvähk.
• Igal aastal satuvad pealinlased lühiajalise suure peente osakeste saaste tõttu haiglasse ligi 300 korral. Nendest umbes 70 korral hingamisteede haiguste ning umbes 200 korral südame-veresoonkonna haiguste tõttu. 
• Suure õhusaastega piirkonnas elavatel inimestel esineb sageli köha, hingamisraskusi ja silmade kipitust. Lastel on tihti bronhiit ning hingamisteede haigused.
• Keskmiselt väheneb tallinlase eluiga õhusaaste tõttu 7,7 kuud. 
• Peened osakesed on segu pinnase ja tolmu osakestest, muu hulgas sisaldab see ka happeid, orgaanilisi aineid (kantserogeenseid polüaromaatseid süsivesinikke) ja metalle. Tõenäoliselt on suurem osa õhusaaste tervisemõjudest põhjustatud just peentest osakestest. Need on tervisele ohtlikud ka madalamatel väärtustel kui hetkel kehtivad piirväärtused.

Allikas: Hans Orru uuring "Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele".