Oled kõrvuni võlgades? Lepi pangaga kokku!
Eesti tuntuima advokaadibüroo Raidla Lejins&Norcous partneri Toomas Vaheri töötund maksab 2900 krooni. Staaradvokaadile kohase tasu kohta mõjub Vaher üllatavalt maiselt. Tumedast ülikonnast ja pruunist lipsust koosnev väline kest on kvaliteetne, aga mõne vanema ametikaaslase snobismist pole märkigi.
Oletame, et teie vastuvõtule ilmub keskealine perekond. Inimesed on pangale võlgu kodulaenu 2 miljonit krooni, aga ei suuda seda tagasi maksta. Mis nõu annaksite?
Tänasel päeval on lahendus põhimõtteliselt kahesugune. Üks on...
Põgeneda koos lastega Austraaliasse?
Ei, ma ei räägi stepsli seinast välja tõmbamisest. Laenuga ostetud eluase või muu tagatis tuleb maha müüa. Nii saab osa raha tagasi.
Ülejäänu osas tuleb pangaga kokku leppida mõistlik maksegraafik. Enamik võlausaldajaid on suhteliselt mõistlikud, kui võlgnikud ka ise aktiivselt lahendusi otsivad.
Kuidas lepivad mõistlikult kokku suur pank ja väike inimene, kel on valel ajal võetud laen kaelas? Pank on ju tugevam!
Muidugi on! Aga see tugevus ju panka ei aita, kui sel inimesel lihtsalt ei ole rohkem raha.
Kas pank oleks nõus osa summa tagasinõudmisest loobuma?
Kokkuleppe küsimus. Ma olen olnud äriühingute saneerimise puhul klientide esindajana tihti võlausaldaja rollis.
Lõppkokkuvõttes teed sa ju pragmaatilise tehte: mis ma sellest nüüd kasu saan, kui ma selle inimese pankrotini viin? Et tal on selline korter, sellised lauad-toolid ja siis on veel terve parv teisi võlausaldajaid...
Kokkuvõttes saan sealt mingi raha, mis võib jääda võlast oluliselt väiksemaks. Sel juhul on mõistlikum pankrotist loobuda ja teha teistsugune kokkulepe, mis tooks mulle võlast rohkem tagasi.
Kas pangad ütlevad varsti: sa ei suuda 2 miljonit krooni maksta. Maksa siis 1,2 miljonit. Kuna kinnisvarahinnad on kukkunud, siis kanname vahepealsed 800 000 krooni hea tahte avaldusena maha!?
Välistada ei saa. Tõenäoliselt on terve hulk olukordi, kus de facto nii ongi. Kus võlausaldaja on mingi osa tagasi saanud ja näeb, et ülejäänud summa püüdmine on nii lootusetu, et ta jätab selle sinnapaika, et mitte teha lisakulusid.
Meil ei ole ju praegu sellist olukorda, kus kõik maksejõuetud inimesed oleksid pankrotimenetluses. Pigem on füüsilise isiku pankrotimenetlus erandlik nähtus. See on ju võlausaldajale kulukas ja ei pruugi lõpuks siiski raha tagasi tuua.
Pank ei mõtle moraalsetes kategooriates?
Noh, põhimõtteliselt ju veidi võiks mõnes situatsioonis.
Teie advokaadina soovitaks seda pangale?
Ma soovitaks seda pigem kodanikuna.
Aga mitte advokaadina?
Kui minu juurde tullakse puhtjuriidiliste küsimustega, siis ma annan juriidilisi vastuseid. Ei süvene moraalsetesse dilemmadesse.
Lähtun ikka sellest, kuidas seaduslikult on. Kui oled miljon krooni välja laenanud, siis sul on õigus see miljon krooni tagasi küsida. Ja kui sel inimesel miljonit ei ole, siis võid ju üritada, aga saad kätte niipalju, kui sul on võimalik.
Kas suudate endas täiesti lahus hoida juriidilise nõustaja ja mõistva inimese?
Kindlasti mitte. Advokaadina töötades sa ju ei lakka olemast inimene oma emotsioonide, mõtete ja tunnetega.
Aga mis puudutab laenuvõlgnikke, siis see on keeruline teema. Nendel inimestel on läinud elus kehvasti.
On ka igasugu teisi põhjuseid, mispärast inimestel läheb elus kehvasti. Mõnega juhtub õnnetus, mõni jääb haigeks.
Ja mõned võtsid valel ajal laenu!
Mõned võtsid valel ajal laenu ja mõned tegid mõtlematuid otsuseid. Kui nii võtta, siis õnnetus ja haigus ei ole välditavad, aga ülelaenamine on välditav.
Mis siis teha? Kuna võlgades inimesi on palju, siis mõjutab see kogu ühiskonda.
Mõned piirid on juba sätestatud. Füüsilisest isikust võlgnikult ei võeta kogu raha ära. Vaadatakse ülalpeetavate arvu ja mingi summa jäetakse talle alles.
Aga kuidas see inimene võlgadest välja võimleb, see on väga individuaalne.
Ainus ühtne lähtekoht on see, et raskuste tekkimisel tuleks võimalikult palju ette kokku leppida võlausaldajatega. Äärmiselt rumal on, kui võlgnik kokkuleppeid ei tee ja ennast ka kätte ei anna.
Kui siis sind ühel hetkel tabatakse näiteks kohtukutse kättetoimetamisel, siis ootavad sind ka viivised ja leppetrahvid ning menetluskulud. Neid saaks mõistlike kokkulepetega vältida.
Osa eilsest keskklassist kaotab kõvasti elatustasemes ja kustutab kuni pensionini buumiaegseid laene.
Ma ei oska öelda, kui drastiline see on ja kui suurt osa inimesi see puudutab. Kujutan ette, et valdav osa hapuks läinud eluasemelaenudest ei ole kümne miljoni laenud.
Kui inimene on kaotanud töö ega jõua korterilaenu teenindada, siis need summad on tõenäoliselt 1–2 miljoni juures.
Kui inimene uue ameti leiab ja saab võlad mõistlikult ära ajatada, siis on see talutav suurusjärk, mida on võimalik pika aja jooksul siiski katta.
Kas poliitikud püüavad kodulaenuvõlglasi liiga palju poputada?
Sõltub sellest, kuidas see uus seadus tuleb. Kas mõlema poole huvidega on arvestatud? Seal võib tekkida seinast seina ideid ja on oht, et minnakse liiale. Nagu näiteks, et kui oled aastaga kõigest prii ja pärast seda midagi maksma ei pea, see oleks selgelt meelevaldne.
Kodulaenuvõlglased peavad vastutama?
Kõik inimesed! Mitte ainult kodulaenuvõlglased. Kui sa oled võtnud endale kohustuse, siis sa pead seda täitma.
Võlakaitseseadus käiks ainult kodulaenude kohta. See ei aitaks autolaenuvõlglasi.
Võiks ka arutleda, et mis seal vahet on. Kas liisin endale miljonikroonise džiibi ja ei jõua seda enam maksta. Või olen pangalaenuga ostnud väga noobli korteri, mis käis mulle juba algusest peale veidi üle jõu.
Inimestel on autost kergem loobuda. Kodu on vaja kas või selleks, et kusagil magada.
Jah, kindlasti on kodu vaja. Aga ma ei ole palju märganud, et inimesed oma kalleid eluasemeid õigeaegselt odavamate vastu vahetaks, mis jõukohasemad oleks.
Pigem kipub ikka nii olema, et ollakse viimase hetkeni selle kalli pinna peal, kuni kõik on totaalselt hapuks läinud. Selle asemel, et aegsasti kolida madalama kuumaksega elukohta. Siis ollakse portsu otsas, et kuidas kuhjunud võlgu lahendada.
Inimlikult on mõistetav, et kinnisvarahindade kukkumine on tekitanud psühholoogilise barjääri. Eluaset ei taheta müüa odavamalt, kui omal ajal osteti. Kuigi tegelikult oleks see sageli majanduslikult mõistlik.
Aga see laenude teema on keeruline teema. Ükskõik mis ma laenude teemal ka ei ütleks, kellelegi tundub see ülekohtune.
Elame ebatäiuslikus maailmas.
Kuhugi tuleb see piir tõmmata. Tuleks soodustada, et võlausaldaja ja võlgnik omavahel kokku lepiksid. Niipea, kui üritatakse seaduse kaudu piire jäigalt paika panna, siis keegi sellest võidab ja keegi kaotab.
Te suhtute Keski, sotside ja IRLi võlakaitseseaduse eelnõudesse suure umbusuga?
Ma suhtun üldse skeptiliselt, kui inimeste eest hakatakse otsustama. Inimestes peaks süvendama vastutustunnet. Vabas ühiskonnas elamine tähendab ka vastutust oma otsuste ja tegude eest.
Ma ei näe ühtki põhjust, mispärast neid võlgu ei võiks lahendada vabatahtlike kokkulepete pinnal, panga ja inimeste vahel.
Kes peaks sellise kokkuleppe algatama?
Võlgnik. Miks võlausaldaja peaks hakkama ise ütlema, et ära maksa nii palju?
Eestis võib täna olla päris palju inimesi, kes ootavad riigikogult seadust, mis vabastaks nad võlgadest.
See avalik arutelu on kindlasti ette surmanud teatud hulga kokkuleppeid, mis võiks juba täna olemas olla. Inimestele põhjendamata lootuste andmine halvendab olukorda.
Kardate, et seadus võetakse vastu, aga see ei too ühiskonnale kasu?
Oht on küll. Iga seadus, mis tõotab kellelegi mingisuguseid leevendusi, sisaldab juba olemuslikult võimalusi kuritarvitusteks. See lihtsalt on nii.
Kindlasti on kõik nõus, et ei peaks toetama inimest, kes kirjutab raha lõppedes kõik varad sugulaste-tuttavate nimele. Ja siis ütleb: “Mul rohkem midagi pole, vabastage mind kohustustest!”
Selline käitumine tekitaks oma laene ausalt maksnud inimestes parajat viha.
Kui ühiskonnas tekib hoiak, et ma võtan laenu ja ei pea seda tagasi maksma… Kuidas see mõjutaks inimeste suhtumist rahasse, kohustustesse ja vastutustundesse?
Tõenäoliselt halvasti.
See lööb kõigi pihta, kes oma kohustusi korrektselt täidavad. Selline seadus ei tule ju tasuta. Edaspidi hakkad sa laenu võttes selle võrra maksma rohkem intressi
Lõhkilaenanud inimeste võlad makstaks kinni kõigi teiste poolt?
Jah, lihtsalt üks osa inimesi saab teiste kulul midagi. Kindlasti on vaja aidata neid inimesi, kes ei tule ise toime.
Samas tundub, et võlgade kergekäeline kustutamine pole selleks kõige õigem tee ja võib tekitada uut ebaõiglust.
PS Kuna intervjuu kestis üle pooleteise tunni, siis andis Toomas Vaher Ekspressi lugejatele tasuta nõu ligi viie tuhande krooni eest.
Kes?
■ Toomas Vaherit (35) peetakse oma põlvkonna üheks kõige nutikamaks advokaadiks. Läinud nädalal valiti ta suure toetusega advokatuuri uueks esimeheks.
■ See pole ime: advokatuur on viimastel aastatel tublisti noorenenud. Selle 700 liikmest moodustavad kuni 35aastased juba ligi poole.
■ Vaheri spetsialiteet on kohtuvaidlused.
