11.12.2009, 00:00

Olimar Kallasel on mantlipärijaid

Tõnu Kaalep2009. aasta näidendivõistluse võidutöö, lugedes mitte väga vaimustav tekst – minu isiklik arvamus –, on lavastaja käe all siiski elustunud, muutunud jõuliseks, koomiliseks ja ühtlasi puudutavalt valusaks. Eriti efektne on lavakuju

Kodumaist koomiksit näeb harva, kuigi entusiastid Mari Laanistega eesotsas on aastaid tegutsenud, ka mitu raamatut välja andnud ning korraldanud näiteks esialgu teemavalikult rabanud võistluse Tammsaare tõlkimiseks piltjutu keelde.

Kuid see on koomiksi elitaristlikum osa. Lastepärasemad ja/või laiemalt arusaadavad koomiksid ostetakse sisse.

Nüüd on asi muutunud. Kunstiakadeemias graafilist disaini õppinud Joonas Sildre (koos abikaasa Elinaga üks eesti koomiksimaailma aktiviste) on saanud valmis lustliku raamatu, mis näitab mõiste laienemist.

Hoogne lastelugu räägib umbes sellest millest “Üksinda kodus” seeria filmid, peategelaseks väike tüdruk, tema sinine kassitaoline sipsiklik mänguloom, kodust ära sõitnud vanemad, kahtlane naaber, hull professor ja klassikalised pätid. Tegevus toimub klassikalise action’ina, õhus lendab elusaid ja kummist kasse, kihutatakse buldooseriga ja kukutakse. Sildre joonistusstiil on selgelt retrolik.

Miskipärast hakkab mul tekkima tunne, et Eesti koomiks on ellu ärganud ja legendaarne klassik Olimar Kallas on saanud endale mantlipärija.

Kommenteeri Loe kommentaare