Öö, mis murdis kaks elu

Öö vastu 1. augustit. ­Tallinna Tammsaare park. ­Tapmine. ­Noaga. Kaela. Tapetu on 23­aastane. Tapmises kahtlustatav – jõuka ärimehe poeg. ;Sellest loost sahistab kogu Tallinna venekeelne seltskond.

See oli justkui tavaline reedeõhtu. Alguses Juri Legatš ja tema seltskond tähistasid sõbra sünnipäeva Viimsis. Umbes kella 23 paiku otsustas seltskond minna klubisse ­Seduction, mis on Viru Keskuse all. Tüdrukud saadeti ees autoga ära, et nad jõuaksid enne südaööd sisse saada, sest siis on neile sissepääs tasuta. Poisid ise sõitsid klubisse bussiga. Tavaliselt Juri ­eelistas ikka rohkem sõpradega suhelda. Kuid sellel ööl püüdis Juri olla kogu aeg koos oma neiu Daraga. Kella kolme paiku lahkus osa Juri seltskonnast klubist. Juri saatis Dara oma vennaga koju. Ise jäi.

Sõbrad räägivad, et Juri ei tahtnud lahkuda enne, kui oli kõik sõbrad klubist kaasa võtnud.

Tol reedel viibis klubis ka Deniss ­Monogarov oma sõbraga. Klubi turvamehe sõnul tekkis umbes kella 4 paiku hommikul Monogarovi ja kellegi noormehe vahel klubis konflikt. Tülitsejad üritasid alustada kaklust, ning turvamehed otsustasid Monogarovi klubist eemaldada, kuna pidasid teda tüli algatajaks. Deniss saadeti klubist välja hommikul kella 4–4.15 paiku. Umbes kell 4.30 sai teatavaks, et Tammsaare pargis, mis on klubist mõne meetri kaugusel, on midagi juhtunud.

“Kui kohale jõudsin, ei saanud ma alguses isegi aru, et tegemist on noahaavadega. Juri lebas kõhuli ja tundus, et ta oli saanud tugevasti lüüa. Õudne vaatepilt avanes siis, kui ta selili keerati.

Tema kaelast purskas verd nagu fontäänist.”

Siinsamas oli ka teine kannatanu – Jura sõber Maksim, kellel turvamees nägi vähemalt kolme haava: käel, jalal ja küljes. Maksim oli šokis.

“Juhtunul oli piisavalt tunnistajaid. Peale teiste veel üks Juri sõber, Dima. Seal oli ka Deniss Monogarovi sõber. Deniss ise põgenes sündmuspaigalt.” Turvamehed kutsusid kohale nii politsei kui ka kiirabi.

Tapmises kahtlustatav Deniss Monogarov ilmus 7. augustil koos kaitsjaga ise politseisse. Samal päeval taotles prokurör kohtult mehe vahistamist kuni kuueks kuuks. Kohus rahuldas selle taotluse.

Vandeadvokaat Sven Sillar (kes on kaitsnud varem näiteks Heete Simmi, Liis Haavelit, Arnold Merd) on taotlenud oma kliendi vahi alt vabastamist, sest tegu on korraliku ja varem karistamata inimesega.

“Tegemist oli enesekaitsega. See välistab toimepandud teo õigusvastasuse, mis omakorda toob seaduse kohaselt kaasa kriminaalasja lõpetamise või kohtus õigeksmõistva otsuse tegemise,” räägib Sillar.

Deniss Monogarov istub siiani vahi all kahtlustatuna tapmises, mille eest karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. Kuni 2009. aasta 1. augusti ööni Juri ja Deniss teineteist ei tundnud.

Seetõttu räägivad nende sõbrad ja tuttavad täiesti erinevatest versioonidest, nii enesekaitsest, julmast pussitamisest kui ka tavalisest poiste kaklusest, mis lõppes kõigi osalejate jahmatuseks eriti jõhkralt.  

 
1980ndad: Deniss Monogarov sündis 12. juulil 1981 Nižni- Novgorodi lähedal oma vanemate perre esiklapsena. Denissi vanemad olid tutvunud Leningradis, kus ema õppis sel ajal ühiskondliku toitlustamise tehnoloogiks, isa aga Popovi nimelises Mereväe Kõrgemas Raadioelektroonika Instituudis. Viie aasta pärast sündis perre veel üks poeg – Ilja.

Kuni 80. aastate lõpuni elas pere Põhja-Venemaal. Perepea töötas seal aatomiallveelaeval, oli kolmanda järgu kapten. Ema vastutas sõjaväelaste toitlustamise kvaliteedi eest. 1989. aastal kolisid Monogarovid Eestisse, kuna isa suguvõsa oli siit pä ;rit.

Juri Legatš sündis 26. mail 1986 Võrus oma vanemate pere esiklapsena. Juri isa oli pärit Ukrainast. Läti juurtega ema elas Eestis. Vanemad olid tutvunud Eestis, kui tulevane perepea oli siin sõjaväes. Juba aasta pärast esimest last sündis perre teine laps, samuti poeg – Aleksandr.

Aastase vahega sündinud pojad ilmutasid juba varasest lapsepõlvest täiesti erinevat iseloomu. Juri oli rahulikum, Saša aga elavam. Kuid vennad olid alati koos, tegid kõike ühiselt, nad olid sama hästi kui kaksikud. “Tervist, perekond!” – seda lauset kasutas Juri siis, kui soovis tere hommikust, aga ka lihtsalt koduste tervitamiseks.

9. augustil peeti Nikolai kirikus Juri Legatši matuseteenistust. Kui pere pärast leinatalitust kirikust väljus, siis selgus, et kiriku juurde pargitud mustade lintidega autode esiklaasidele olid kinnitatud trahviteatised valesti parkimise eest.
 
1990ndad: mõlemad pered olid asunud elama Tallinna, kuid nii vanemate kui ka kummagi pere poegade eluteed olid kulgenud erinevalt.

Juri isa töötas kaugsõiduautojuhina. Ema pidas ilusalongi. Juri ja Saša õppisid alguses Lasnamäel, kümnendast klassist hakkas Juri käima praeguses Juhkentali gümnaasiumis.

Neil oli täiesti hullumeelne klass. Esiteks oli selles klassis oluliselt rohkem poisse kui tüdrukuid. Teiseks lõbustasid nad pidevalt tervet kooli. Kolmandaks aga moodustus just selle klassi lastest Juri kõige lähem sõpruskond. Ning perekonna-mõiste laienes nüüd ka nendele. Sellel ajal vaatas 7. klassi õpilane Dara vaimustusega tervet seda klassi, eriti aga Jurit, kes ei suutnud varjata oma siirast huvi noore tüdruku vastu.

90ndate alguses otsustas Monogarovite perepea, et perekond jääb kõikidele poliitilistele muutustele vaatamata Eestisse, see aga tähendas, et tuli alustada nullist ja omandada uus elukutse.

Alguses hakkas isa tooma Vladimirist traktoreid. Kolme aasta pärast, kui Monogarov-vanem oli toonud Eestisse 50 traktorit, kuivas Eesti põllumajandustehnika turg kokku.

Isa hakkas tegelema olmetehnikaga. Sellest tegevusest kasvas hiljem välja Viva Elektroonika kauplusekett. Alguses elasid Monogarovid Koplis. Sellest tulenevalt käisid ka poisid Koplis koolis.

Siis asus Deniss õppima vene eragümnaasiumis Polülog, seejärel aga Tallinna Tarassovi mänedžeride koolis.

Monogarovite pere kolis Koplist Viimsisse. Pere elatustase tõusis, kuid isa ilmutas laste kasvatamisel (­eriti materiaalses mõttes) kõva kätt. oli nõue: tahad raha kulutada, õpi seda teenima. Nii pidid poisid igal suvel isa juures töötama, näiteks transporditöölistena.

Juba esimesel tragöödiale järgneval päeval, 1. augustil, olid emotsioonid ühel kõige populaarsematest vene saitidest  www.odnoklassniki.ru tõusnud taevani. Virtuaalselt eksisteerisid siin endiselt nii hukkunud Juri kui ka tagaotsitavaks kuulutatud Deniss. Mõni päev hiljem nende lehed suleti, kuid alles jäid registreeritud kinnised rühmad, näiteks selline, mis kannab nimetust “Deniska ei ole süüdi”, ning rohkem kui 100 osalejat. Samalaadsed grupid ilmusid ka teise poole toetuseks.
 
2000. aastad: Valgevene nime kandev Dara (nimi on tuletatud sõnast “kingitus”) ja Juri hakkasid kohtuma siis, kui Juri oli juba alustanud õpinguid Majandus- ja Juhtimisinstituudis Ecomen, Dara aga läks 11. klassi. Noorte suhe ei arenenud just kiiresti. Nagu ütleb Dara, ootas ta neid kolme kaunist sõna päris kaua. Võimalik, et Jurit sundis tõsisematele tegu dele sunnitud lahusolek.

Eesti Valgevenelaste Ühenduse juhi tütar Dara sai pärast kooli lõpetamist probleemideta sisse Mozarteumi Austrias, et õppida ooperilauljaks. Ning hakkas juba esimese õppeaasta jooksul esinema Euroopa lavadel. Juri töötas kevadel ööd ja päevad ehitusel, et teenida raha Dara juurde sõiduks. Üllatus õnnestus. Suve keskel saabusid nad Austriast, kaasas tõsised plaanid.

Oma eraelust ei armastanud avalikult eriti rääkida ka Deniss Monogarov. Milleks? Ta on oma tüdrukuga juba kuus aastat koos olnud. Denissi lähedaste sõnul püüdles ta selle poole, et panna alus edukale elule. Ta sai finantsjuhtimise alase kõrghariduse Prantsusmaal, ta kulutas oma puhkuse tööle –kindlas veendumuses, et teeb seda oma tuleviku nimel.

Kesksuve veetis ta Nižni Novgorodis, kuhu sõitis koos vennaga vanaemale külla. Kuid tingimusel, et ta saab ka seal vajaduse korral interneti teel tööd teha. Nad saabusid tagasi Tallinna täpselt Denissi 28. sünnipäevaks. 12. juulil peeti Monogarovite vanema poja korteris kitsas pereringis tema sünnipäeva. Deniss kostitas külalisi omatehtud toitudega.

Juri matusteks kogus raha terve nende üksmeelne klass. Sõbrad ja sugulased mõistsid, et nii matused kui ka eelseisev kohtuprotsess nõuab raha, sellepärast ilmus tragöödia toimumiskohale sildike, millel oli pangakonto number 221046795187, venna Aleksandr Legatsi nimi ja kiri “Palume abi suures mures”. Viimasel nädalavahetusel aga sai pere järjekordse hoobi, kui Õhtulehes ilmus artikkel, milles ajakirjanik kuulutas: “raha kogumise otstarbe kohta infot saada pole võimalik – ei tea telefoninumbrit ega elukohta”.

Need kaks maailma ei oleks pidanud kokku puutuma. Ööl vastu 1. augustit hakkasid kellaosutid mõlema pere jaoks liikuma tagurpidi. Ja põhiliseks ei saanud mitte küsimus “mis edasi saab?”, vaid “mis ja miks juhtus?”

TAPETU: JURI LEGATš (23)

Lasnamäel üles kasvanud poiss kavatses sügisel lõpetada Majandus- ja Juhtimisinstituudi Ecomen. Tavalisest vene perest pärit noormees töötas ehitusel, et teenida raha Austrias ooperilauljaks õppival kallimal külas käimiseks.

 

TAPMISES KAHTLUSTATAV: Deniss Monogarov (28)

Tuntakse Tallinna vene kuldse nooruse pidudel kui edukat meest, kes oskab raha teha. Kõrgema hariduse sai ta Prantsusmaal. Denissi isa Juri Monogarov on Viva Elektroonika kauplusteketi omanik. Deniss kuulub ühe isa firma nõukogusse.