30.05.2008, 00:00
Päikesekreemid ei kaitse nahavähi eest
Päikesekreemid võimaldavad küll põletushaavu kartmata rannal lesida, kuid nahavähki need ära hoida ei suuda.
Hiiu mändide all asub Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogiakeskus.
Marika (40) on oma nahaprobleemidega seal käinud lapsest saadik. Ta on
tähele pannud, et järjekorrad tema raviarsti ukse taga on
aasta-aastalt pikemaks muutunud. Sama kinnitab tema tohter.
“Ma olen siin osakonnas töötanud 32 aastat. Kui noore arstina
alustasin, oli meil aastas 30 uut nahavähi juhtumit, nüüd on
neid 150,” ütleb Hiiu onkoloogia nahaarst Marianne
Niin.
Nahavähki haigestumise suurenemine ei ole pelgalt
Eesti mure. Seesama protsess või epideemia, nagu dr Niin otsekoheselt
ütleb, toimub terves “valgenahalises” maailmas.
Nahavähi põhiline riskitegur on päike. “Kahjuks on
kõige valgemad inimesed kõige kangemad päevitajad,”
ütleb dr Niin.
Solaariumis “krunti” alla
võtta ei tasu
Mida teeb
tüüpiline eestlane pärast seda, kui ta on
turismibüroos ära broneerinud reisi Vahemere äärde
või Aafrikasse? Järgmine käik viib solaariumisse, et
enne rannanädalat nahale pruunistav krunt anda. Muidu on piinlik valge
varesena rannal šokolaadipoiste- ja tüdrukute vahel
patseerida.
“Solaariumis ette ära käimine on
absoluutselt vale,” põrutab dr Mare Aarne peaaegu vihaselt. Temagi
on nahaarst. “Tavalise, taevast paistva päikese käes naha
“harjutamine” on piisav.”
Solaariumis saadav
ultraviolettkiirgus sisaldab nii pindmist nahapõletust tekitavat
UVA-kiirgust kui naha süvakihtidesse jõudvat UVB-kiirgust.
Solaariumifiltrite abil on naha põletusreaktsioon maha
võetud, kuid see tähendab, et naharakud saavad suurema doosi.
Kliinikus, kus dr Aarne töötab, asub üks Eesti
moodsamaid sünnimärkide uurimise aparaate. Selle masinaga testitavad
tulemused ei ole sugugi rõõmustavad.
“Minu
vastuvõtule mahub päevas maksimaalselt 16 inimest. Ja mul on
vastuvõtuajad pidevalt täis,” ütleb ta. “Laias
laastus jagunevad sünnimärkide testijad pooleks: ühed tulevad
n-ö iluoperatsioonidele, teised aga mure ja kahtlustega. Me küsime
kõigi käest, kas nad päevitavad, kas solaariumis käivad.
Enamik meie juurde tulijatest vastab jaatavalt.”
Alla 25 faktoriga kreemil pole mõtet
Nahavähi
tekke praegu ainuke teadaolev riskifaktor on päike. Või
teaduslikumalt väljendudes: nahas olevat pigmenti aktiveerib kõige
rohkem valguskiirgus. Solaariumi kasutajate hulgas esineb melanoomi kolm
korda rohkem kui mittekasutajate hulgas.
Elustiili-ajakirjad ei
väsi reklaamides kordamast, et päikese eest saab ennast kaitsta
kreemidega: mida suurem faktori-number on tuubile trükitud, seda
tõhusam kaitse. Paraku on see ekslik müüt, mida kaitsekreemide
tootjad ei tõttagi kummutama.
“Ma ei ole siiamaani
nendest faktoritest aru saanud,” ütleb staažikas nahaarst dr Aarne.
Arv, mis tuubi peale on kirjutatud, näitab küll aega, kaua
päikse käes võib viibida, aga ei näita, kuidas see
kiirgusi blokeerib.
Dr Marianne Niin: “Ega kreemipudelitel
pole öeldud, et kreemide faktorid hoiavad vähi ära, tootjad on
selles suhtes õige targad. Tänu faktorile pikeneb lihtsalt
aeg, mida saate päikse käes veeta, ilma et ennast ära
põletaksite.”
Dr Niin on kreemide suhtes skeptiline:
“Kui ütlen oma klientidele, et alla 25 faktoriga kreemi pole
mõtet kasutada, siis öeldakse mulle, et “ma ei l&
;aum
l;he ju siis pruuniks”. Aga alla selle ei maksa lootagi, et kreem teie
nahka kaitseb. Faktor nr 8 on lihtsalt hea nahka niisutava toimega
kreem.”
Kas siis valge inimene ei tohigi päikese
kätte minna?
“Tohib ikka. Aga parem on mitte
üritada pruuniks saada. Pead tundma oma nahka. Kasuta kreemi ja vaata
kella.”
Nahavähk on elustiili haigus
Dr Niin kuulub Euroopa vähiuuringute melanoomi
töögruppi. “Kesk-Euroopa arstid rääkisid mulle, et
neil hakkas päevitamise-trend katastroofiliselt paisuma pärast teist
ilmasõda. Ma isegi solvusin nende jutu peale, et meid peetakse
nii mahajäänud arusaamadega maaks.
Ütlesin, et
meil Eestis nii ei lähe, meie oskame päevitamisriske ennetada ja
suudame inimestele selgeks teha, et hull päevitamine on ohtlik. Aga
nüüd on ka meil needsamad elustiili muutused käes. Noored
istuvad minu ukse taga.”
Nahavähk on keskklassi haigus.
Need on inimesed, kes töötavad ruumis sees ja kelle sissetulekud
võimaldavad regulaarseid päikese- ja suusareise. Mida
põlvkond edasi, seda suuremaks kasvab risk. Eestis kasvab pahaloomuliste
pigmentkasvajate arv tempoga viis protsenti aastas.
Tõsine olukord valitseb ka Põhjamaades. Juhtiv nahavähimaa
on Rootsi. Haigete üha suurenev arv sunnib meditsiiniteadlasi
nahavähi põhjuste selgitamise ja ravi nimel kõvasti
pingutama.
Päevitamiskultuse lõi Coco Chanel
- Prantsuse moekunstnik Coco Chanel on süüdi selles, et iga aastaga sureb järjest enam valge rassi esindajaid nahavähki. Just tema andis 20. sajandi moodsale naisele lisaks viigipükstele ja meeste päevasärkidele ka kohustusliku päevitunud jume.
- Vaene Coco ei teadnud, et tema ideest hakkab toituma terve tootmisharu, alates päikesereisidest-bikiinidest, lõpetades päevituskreemide ja... melanoomi raviga.