Paljas mõtegi võib teha valu
Paljud inimesed eelistavad ebameeldiva, kuid vältimatu toimingu või protseduuri läbi teha võimalikult ruttu ega soovi sellega venitada. Nüüd on selgunud, et nad lähtuvad täiesti reaalsest aju toimimise loogikast. Hirm, mida me tunneme eelseisva valu ees, aktiveerib ajus täpselt samad piirkonnad, mis töötlevad ka tegelikke valuaistinguid, kirjutab ajakiri Nature.
Atlanta Emory ülikooli meditsiinikooli teadlane Gregory Berns kostitas 32 katsealuse inimese jalgu kerge elektrilöögiga ning skaneeris selle protseduuri eel ja ajal katsealuste ajutegevust. Seejuures oli neil võimalik valida, kas saada elektrilöök kohe või mõningase viivituse järel.
Kui kõne all oli sama võimsusega löök, eelistasid peaaegu kõik katsealused see üle elada otsekohe. Ent kui lisaks löögi ajale anti valida ka elektrilaengu suurus, eelistasid üheksa inimest pigem taluda tugevat lööki kohe kui nõrgemat lööki mõne aja pärast.
Raske ootus
Katsealuste ajutegevuse jälgimine näitas, et valuaistingu ootus aktiveeris nende ajus piirkonna, mis on seotud valu talumisega ning ka tähelepanu keskendamisega valutavale kehaosale. Nad otsustasid kiire ja tugeva valu kasuks seetõttu, et olid oma valuootusele teistest rohkem keskendunud ning mõnes mõttes tõesti tundsid valu juba ette. Mida kauem pidanuksid nad reaalset valu ootama, seda ebameeldivamaks oleks nende aisting kujunenud.
Teadlased järeldasid sellest, et ebameeldivat sündmust oodates ei löö aju sugugi niisama aega surnuks, vaid tegeleb ootusega peaaegu sama intensiivselt kui oodatava sündmuse endagagi.
"Hirm võib olla tõesti hullem taluda kui asi ise," nentis Berns ABC Science Online’i teatel.
Teisalt aga tähendab see, et kui hirmutava sündmuse (näiteks operatsiooni) ees seisva inimese tähelepanu tõhusalt hajutada, muutub tema olemine märksa mugavamaks ja rahulikumaks. Säärast leevendust võib pakkuda näiteks mediteerimine, harjutuste sooritamine või mis tahes muu tegevus, mis mõtted oodatavalt sündmuselt kõrvale juhib.
Börsimaakler väldib infot
Kui mõnele inimesele on valu ootamine hullem kui valu ise, siis kas nad võivad sama tunda ka muude, pikema ooteajaga ebameeldivate kogemuste, näiteks kinnisvara- või aktsiakrahhi ootuses?
On küllalt näiteid olukordadest, kus inimesed eelistavad probleemide ees silmad sulgeda ning keelduvad ebameeldiva info hankimisest, ehkki see teave võiks aidata neil langetada kriitilisi otsuseid, kirjutab ajakiri Science. Nii näiteks väldivad paljud inimesed arsti juurde uuringutele minemist, sest kardavad halbu uudiseid oma tervise kohta. Investorid kontrollivad oma väärtpaberiportfellide seisu kõige agaramalt just siis, kui turg on tõusuteel ning portfelli seis tõotab meeldivaid elamusi. Kui portfell kaotab väärtust või pangaarve tühjeneb, on hetkeseisu kontrollimine ebameeldiv ja paljudele hirmutav. Need inimesed näivad eelistavat ebameeldivate kogemuste lükkamist võimalikult kaugele tulevikku.
Ent kui osal inimestest tekitab eelseisva halva sündmuse ootus reaalset valutunnet, siis võivad nad ka majanduslike otsuste puhul eelistada "kiiret" valu ning mõjutada oma käitumisega kinnisvara- või aktsiaturge.
Teadlased rõhutavad siiski, et vajab veel täpsemat uurimist, kas päevade ja nädalate pikkune ebameeldiva sündmuse ootus tekitab võrreldavaid aistinguid mõnekümnesekundilise elektrilöögi ootusega.
Aasta alguses teatas Austraalia Melbourne’i Howard Florey instituudi valuekspert Michael Farrell, et on avastanud seose ka valuaistingu tugevuse ning janu vahel. Janu suurendab valutunnet ning see on samuti seotud nende kahe aistingu käitlemisega samades ajuosades.
Seetõttu on mõistlik hambaarsti ooteruumi lisaks heale raamatule kaasa võtta ka joogiveepudel.
