Rohkelt sarmi: Igor Savenkov hiilgeaegadel. Rauno Volmar / Epl

Pankrotihaldur Urmas Tross uurib, kas kunagise viinakuninga Igor Savenkovi suuremahulisi sularahatehinguid saab pidada tavapärasteks eraisiku arveldusteks.

Savenkov võttis aastatel 2006-2009 sularahana Swedbankist, SEBst ning Kiirlaenude ja Kinnisvara Aktsiaseltsist välja ligi 32 miljonit krooni.

“Eraisikule ei saa ette heita, et ta võtab välja sularaha. Eraisikud kasutavadki tavaliselt sularaha,” ütleb Tross.

Kuid Savenkov pole tavaline inimene. Veel kümmekond aastat tagasi käitus ta nagu bojaar. Elas Tallinna kilukarbivaatega uhkes villas Merivälja tee ääres ja sõitis ringi šiki Mercedesega. Tal oli oma viinatehas (Onistar), oma piiritusevabrik (Rakvere), oma turvafirma (Alfa­star), oma ajaleht (Molodjož Estonii), oma raadiojaam (Euro FM), osalus transiidiäris (Paldiski Põhjasadam). Ta tootis isegi omanimelist Savenkoffi viina.

Savenkov valdas poliitikutega läbisaamise kunsti (Ekspress armastas eriti fotot, kus ta oli koos Tallinna linnapea ja IRLi ühe juhtfiguuri Jüri Mõisaga) ning paistis, et ka jõustruktuurid lasid tal mingil müstilisel viisil edasi tegutseda – Onistar läks pankrotti alles siis, kui maksuvõlg oli paisunud juba üle 30 miljoni krooni.

Onistari tegevuse ümber liikus kõikvõimalikke kõlakaid ning üks asjatundja selgitas Ekspressile veel sel nädalal, et piirituse toodang võibki sõltuvalt hoiustamise temperatuurist, tihedusest ja normidest kõikuda kuni 20 protsenti ning see tekitab viinatöösturites kiusatust salaviina toota, kuid fakt on nii see, et Onistar ei jäänud kordagi vahele salaviinaga, kui ka see, et tema allakäik algas millegipärast siis, kui Eesti riik võttis kasutusele maksumärgid.

Usalduskrediit on alla nulli

Praeguseks on selge, et eraisik Savenkovi hiilgus oli sama õrn kui Solarise kino ripplagi. Pankrotihalduri ettekande kohaselt võttis Savenkov laene, mis käisid üle jõu juba nende saamise ajal. Samamoodi jagas ta liiga lõdvalt käendusi ning laenas kokkulaenatud raha edasi. Savenkovilt said laenu talle endale kuulunud firmad, aga ka näiteks abikaasa Irina Savenkova (2 mln kr), endine äripartner Paldiski Põhjasadamast Andrei Tšulets (1 mln kr) ja Savenkovi turvafirmat vedanud endine kõrge kaitsepolitseinik Grigori Levtšenko (100 000 kr).

Kohus algatas Savenkovi pankrotimenetluse mullu mais. Ta uinutas võlausaldajad lubadustega, et saab võlgade tasumiseks kohe uue laenu. Kuni lõpuks tänavu jaanuaris pankrot ikkagi välja kuulutati. Savenkovi vastu kogunes nõudeid 246 miljoni krooni eest. Juunis toimunud koosolekul leidis neist tunnustamist 129 miljonit.

Ka tol koosolekul mängis Savenkov kõva meest ja lubas kompromissi: et ta maksab tagamata võlgu umbes miljoni euro ulatuses. Ühe advokaadi sõnul ei uskunud aga keegi enam Savenkovi juttu, et “vsjoo budet tibens-tobens”.

Teine vihane võlausaldaja saatis meile aga tolle koosoleku protokolli, millest selgubki, et haldur Tross sai ülesande uurida, kas Savenkovi armastus sularaha vastu on normaalne eraisiku käitumine või hoopis rahapesu.

Trossi sõnul ei usu võlausaldajad enam Savenkovi lubadusi.

Ärimees on küll tihti käinud komandeeringutes Venemaal, Lätis, Leedus, Ukrainas ja võtnud vastu äripartnereid, kuid Tross pole nende äripartneritega kohtunud ja need ärid ei väljendu rahavoogudena Savenkovi pangakontol.

Lähiajal hakkab pankrotihaldur tegelema Savenkovi ühisvara jagamisega. Võimalik, et haamri alla läheb ka kodu Meriväljal. Savenkovil peaks olema vara 20 miljoni krooni tuuris.

Hästi pole läinud ka Savenkovi väiksemal kompanjonil Aleksandr Tokarevil. Ta on samuti pankrotis ning üks tuttav märkas varem 700 seeria BMWga sõitnud meest hiljuti Pirita kandis bussi ootamas.

Kuulid lendasid

Savenkovi hiilgeajal kirjeldas Ekspress, et ta “kardab kohutavalt oma elu pärast. Iga kord, kui härra Savenkov Meriväljale oma koju tuleb, saadab tema masinat turvakorteež. Kaks pöetud peaga sportlikku, ülikonda ja lipsu kandvat noorsandi väljuvad elegantsest Mercedesest nagu peategelased filmist “Mehed mustas”, takseerivad hoolikalt ümbrust ning alles seejärel saab boss loa oma autost väljuda.”

Tookord olidki ohtlikud ajad. Kurjategijad lasid maha venekeelse ajalehe Estonija omaniku Marian Haitovi ja seejärel tema isa Vitali Haitovi. Kevadel 2001 kirjutas Delovõje Vedomosti, et Estonija uus omanik Gennadi Ever kardab oma elu pärast, sest Savenkov avaldab talle survet lehe müümiseks. Savenkov nimetas juttu sonimiseks.

Ever lasti maha kolm aastat hiljem Pihkvas.

Ja Ekspress kirjutas, et talvel 2001 vormistati vaid päev pärast Hollandi ärimehe Pier Sienema mõrva tema vanalinnas asunud kinnistu Savenkovi nimele. Viinaärimees oli korteri ostnud mõrvarilt ja maksnud miljonid loomulikult sularahas...

Pankrotihaldur Tross pole praegu Savenkovil enam turvamehi näinud. Küll aga on Ekspressi lugejad pannud tähele, et Savenkovi üks suuremaid võlausaldajad (üle 24 mln kr) on Ralf Koppel, keda taheti mõrvata mullu Jurmalas. Ja Moskvas sattus kuuliderahe alla Savenkovi firmadele raha laenanud Snorase panga nõukogu liige Aleksander Antonov.

Ekspress ei väida, et Savenkov on nende kuritegudega mingitki pidi seotud. Küll aga näitavad need vahejuhtumid, millise vintske seltskonnaga ta suhtleb.