Kinniste uste taga peetud kohtuistungini viinud sündmused said alguse rohkem kui aasta tagasi. 6. septembril 2011 vahistati Tallinna sadama D-terminalis laevaga Eestisse saabunud Pankka ja Juvonen. See oli Eesti ja Soome riikidevahelise uurimisrühma ehk JIT raames kolm kuud ette valmistatud ühisoperatsioon.

Selleks ajaks oli Pankka juba mõnda aega kavandanud kuritegu, millest võinuks saada Soome ajaloo üks kõmulisemaid.

Kuriteoplaan oli ambitsioonikas, kuid teostus võinuks osutuda labaselt lihtsaks. Pankka oli mõnda aega analüüsinud Soome rikaste edetabelit ja maksuameti kodulehekülge. Muuhulgas võib sealt hõlpsasti leida huvipakkuva isiku koduse aadressi ja muid (kurjategijale kasulikke) fakte. Keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo talituse juht Ago Leis: “Juba oli renditud auto ja üüritud Helsingist paaritunnise autosõidu kaugusel, täielikus eraldatuses asuv metsaonn. Olemas oli kõik vajalik, et inimene röövida ja vangistusse jätta.”

Puudus üksnes pantvang ise ja inimesed, kes röövi vahetult toime paneks. Kui seni on uudistes juttu olnud, et röövida kavatseti üksnes finantsmogul Wahlroosi poega, pokkerimiljonär Thomas Wahlroosi (33), siis tegelikult oli sihikul ka ühe arhitektide perekonna liige.

Pankka hakkas kuritegu planeerima veel oma eelmist (kokku on mees vangis olnud 14 aastat) vangistust kandes. Abilised leidis ta Eestist, kasutades vanglas sõlmitud tutvusi. Et kohtupidamine oli kannatanute eraelu ja ilmselt ka Pankka eestlastest “abiliste” kaitseks kinnine, pole teada, kes need abilised olid.

Tähtis on teada, et eestlastega suheldes – telefonikõnede, SMSide ja muu abil – lihvis Pankka oma kurja plaani, kuid ühtlasi kaevas endale aina sügavamat auku. Ei teadnud tema ega tea (mõistetavatel asjaoludel) täna meie, miks ja kuidas, ent politsei oli Pankka plaanidest juba teadlik. Jälgis mängu, talletas andmeid ja valmistus kotisuud kinni tõmbama.

Ago Leis: “Ülekuulamistel ja kohtus rääkis Pankka, et kogu see asi ei olnudki tõsine plaan. Tema sõnul üritasid Eesti kurjategijad teda ära kasutada ja hoopis tema oli ohver. Ent kurjategijate omavahelisest suhtlusest jäi väga tõsine mulje – seal seletatakse detailselt ja väga ilmekalt, mismoodi tuleb majja tungida, vastupanu maha suruda ja kuidas edasi käituda. Eesti karistusseadustiku mõistes oli tegemist inimese vangistamisele kihutamise katsega, eesmärgiga sundida tema tapmise ähvardusel kolmandat isikut mingit tegu toime panema. Pankka kujul on tegemist tõsise Soome kriminaaliga, kes sel korral otsustas värvata oma kuritegelikku skeemi “sõdureid” Eesti allilmast. Pankka kuritegude register Soomes on pikk ja vägivaldne.”

Pantvangistamise plaanija tuli kinni võtta ja kohtu alla anda Eestis, sest – nii üllatav kui see ka ei tundu – kuriteo ettevalmistamine pole Soomes karistatav. Ka Eestis tekkis karistusseadustiku jõustumisel kummaline olukord, kus kuriteo ettevalmistajaid polnud võimalik kinni võtta enne, kui kuritegu oli toime pandud või jõudnud vähemalt katse staadiumi – mis aga seadis kuriteo võimalikud sihtmärgid ohtu.

Neli aastat tagasi meie seadust kohendati. Markus Mike Pankka tabamine on ilmselt suurim töövõit, mida uus seadus on võimaldanud. Tõsi – kohtuotsus pole jõustunud ja hetkel võib oletada, et apellatsiooni ei esita mitte ainult süüdimõistetu, vaid ka prokuratuur, nõudmaks ka Pankka kaasosalise karistamist.