Prantslaste igikestev vaimustus teinistaaridest ongi mängelnud tajutavalt pedofiilia piiril (Vanessa Paradis’ ja Alizée debüüdid) või lasknud andekate pägalike vanemail alatuks minna (Jordy nägi oma 90ndate keskpaiga hittidega teenitud raha sama palju kui endast kolm korda pikemate tantsutüdrukute kõrvu). Jaapanis on sarnased lood. Lisame siia endagi kodukamaralt Maimiku “Isamaa ilus” nähtud lastešõu kaadrid...


Paljudesse lihtsatesse hittidesse suudavad aga erilise ülevuse tuua just päris noored artistihakatised, kes võtavad popmuusikat ühtaegu nii siiralt ja mänguliselt, et ei saa nende vastu kunstikooli pretensioonipommid ega küünilised profisägad. Ometi on popihakatistest ehk vaid The Jackson 5 ja meil ka Toomas Uibo küllaldaselt mäletatud ja austatud; mainigem ära veel kümme vahvat laps- ja teinipopi pala, millesse kiindumist ei pea häbenema.

 
The Third Wave Eleanor Rigby”
(1969/1970)


Biitlite eleegiat üksikute vanainimeste lohutust elust ja surmast teavad vist kõik ja kes iganes seda töötleb, siis ikka sama hardalt ja hõllanduslikult. Või siis mitte. Mis Ringo pärast küll tuli viiele filipiini teinile (või nende produtsendile George Duke’ile) pähe teha laulust päiksepaistekõõrutus marssi puristava pasunakooriga? (Lapsed ja pasunad koos võivad tänagi punki panna, kuulatagu või Politseiorkestri ja Laululaste 2004. aasta plaadi “Tähtsad numbrid” pala “Politseireid” – eriti kohustuslik eesti ska-bändidele!)


Kuula: “Here And Now” CD, Crippled Dick Hot Wax 1999


Defranco Family feat Tony Defranco “Heartbeat (It’s A Love Beat)”
(1973)


Nii kommertslikult kui ka kunstiliselt edukaima lapsbändi The Jackson 5 helikeelt on õnnestunult jäljendatud korduvalt: 80ndatel tõi selle tänase R&B lätetele New Editioni “Candy Girl”, 90ndate grungejärgset ­teinikultuuri vallutas Hansoni “MMMBop”. Ent kõlalt neist põnevamgi on see Kanada perebändi debüüt – ühtpidi justkui sula estraadišlaager, teisalt nagu hilisem progedisko-Jacksons, kõhetu lauljahääl kui tornikukeke variseva katedraali mõõtu produktsiooni tipus vapralt taevastesse kõrgustesse sirutumas. Pikka pidu Kanada perebändil ei olnud, laulja tegeleb neil päevil kuuldavasti kinnisvaraäriga – nagu kõik endised poplauljad, kes laeval või taksos pensioni ei teeni.


Vaata:
http://www.youtube.com/watch?v =MpO7TW0NwqE


Langley Schools Music Project “Space Oddity”
(1976)


Vaatamata kosmilisele tekstile oli Bowie originaal ju üsna maine postpsühhedeelses pohmeluses holapala, mille autor polnud veel ufostuda jõudnud. Universumi ääretu ilu ja veidruse tõi laulu hoopis aulatäis Kanada koolilapsi, kes hipist muusikaõpetaja Hans Fengeri käe all salvestas eksootiliselt kõlavaid, inglikoori ja kakofoonilise unenäo piiril hõljuvaid pophittide töötlusi. Kas David Lynch polegi neid veel kasutanud?


Vaata dokfilmi:

http://www.youtube.com/watch?v =RVycW8BPuQI

http://www.youtube.com/watch?v =67AoD8Un0Iw

http://www.youtube.com/watch?v =Kth_S6bKw10


Elektrooniku seiklused “Krõlatõje katšeli”
(1979)


Kolmeosaline m&a uml;ngufilm “Elektrooniku seiklused” oli üks armastatumaid nõukaaja pühapäevahommikute sisustajaid – uljas fantaasia sellest, kuidas sõprus võidab nii kapitalistliku kuritegevuse kui sotsialistliku koolisüsteemi (millest viimane oli mõistagi visam vastane) ning teeb ka robotist inimese. Krõlatovi-Entini meeliülendav teemamuusika sisaldas ka toda pala, mida Elektroonik laulmistunnis esitas, nii et kogu klass spontaansesse koorilaulu puhkes. Kas see siia tippkümnesse kuulub, kui Wikipedia andmeil esitas filmi laule hoopiski 1940. aastal sündinud teenekas filmihääl Jelena Kamburova? Selle loo vokaal tundub kuuluvat siiski Tanja Melehhovale või Meljohhinale... või on seegi veel üks pettekas?


Nagu kaks tilka kõrva:

http://www.youtube.com/watch?v =Eeawig2PL2g

http://www.youtube.com/watch?v=WMAqZ8vaKig



The Kelly Family “David’s Song (Who’ll Come With Me)”
(1979/1980)


Jah, nad ikka peaaegu olidki nagu too “Tuck Everlastingu” surematu perekond. Selleks ajaks, kui nad panid 90ndate keskel voolama sakslaste ja eestlaste pisarad ning kohutasid Rock Summeril Mihkel Rauda, oli bussi- ja paadinomaadide vahmiilil juba möödunud viisteist aastat oma esimesest suurest hitist, mis ehk nende parimaks jäigi. Eks Jaan Pehu teisikust pereisa malnidus ka avitas.


Vaata:
http://www.youtube.com/watch?v =eTurZeM4eck

Kuula Saint Etienne’i versiooni:

http://www.youtube.com/watch? v=I5cjgFgBQm0#


Nikka Costa “(Out Here) On My Own”
(1981)


Gerli Padar alustas oma karjääri laste laulusaates Maarja Magdaleena aariaga “Jesus Christ Superstarist”: “I’ve had so many men before...” Laps pole milleski süüdi, aga mis lauluõpetajal viga oli? Ameerika produtsent Don Costa pakkus oma tütrekesele laulmiseks märksa riskivabama muusikalipala “Fame’ist” – tulemuseks armas mõtisklus lapsepõlve lõpu algusest. Tosina aasta eest lavale naasnud lauljatar on mõõdukalt menukas tänaseni.

Vaata:
http://www.youtube.com/watch?v =zhNHnBDr2Ko


Kris Kross “Jump”
(1992)


Kui hip-hop sai massimoeks, siis olid majanduskriisi-eelses Eestis ka paljudel eliitkoolide võsukestel püksid trenditeadlikult rebadel, ehkki Bronxi ja Comptoni getovolaskid kandsid mitu numbrit suuremaid dresse algselt vaid seetõttu, et need jäid järele mahatulistatud isadest-onudest. Jätkunuks Atlanta kahel lapseohtu räpikõril kauemaks võhma, veetnuksime oma popkultuurset lähiajalugu hoopiski Tagurpidiantslas, aga ilmsesti tüdinesid poisid ise ka seljataguste nööpidega jändamisest. “Jump” see-eest kestab üle aegade.


Vaata:
http://www.youtube.com/watch?v =wscd2nKeJxE


Eesti Raadio Laululapsed “Öös on silmi”
(2001)


Nii omaaegseilt Ave Kumpase tele-laululastelt kui ka Eesti Raadio eri “lendudelt” on ajapikku tulnud nii mõndagi, mis ei peaks olema pelgalt sulnis mudilamälestus. Aga teisalt on kõik olnud liigagi nunnu ja raamides; anna vaid lastele võimalus ja nad põgenevad leopoldvõimlemise eest... näiteks Andres Noormetsa esoteerilise tekstiga varustatud Tiit Kikase nokturnaalsesse triphoppi “Öös on silmi” (so leerib Joel-Rasmus Remmel). Entel Tentel Tricky Trei!


Kuula: “Naerud ja nutud” CD, hyper.records 2001


Plixid “Questions”
(2007)


Kui koolitunnid on läbi ja bändiproov alanud, pole sageli tekste kusagilt mujalt võtta kui kaasas olevast õpikust. Näiteks inglise keele omast. Eesti avangardistide südamed võitnud peaaegu-plikadepunti Lagujalt on võrreldud Shaggsi ja Old Skulliga; see pala on aga ju ehe New Yorgi no-wave (ja nagu vanarahvas teab, no-wave ylös, nu-rave alas!) Ärgu nad lugegu kohalike töllide kommentaare stiilis “õppigu laulma ja mängima” – mõnes paremas maailmas ja ajastus hänginuksid Plixid Kid Creole’i, Arthur Russelli ja Deborah Harry seltsis.


Vaata:
http://www.youtube.com/watch?v =Musi4XiEA2g


Miip “Ära ole kuri!”
(2008)


Vaevalt teadsid Kehra tüdrukud bändile nime valides, et sõna “miip” oli ühe 2004. aasta alguse Tartu tekstikahurdamise raames genereerinud ka Erkki “kukk kummitab mu aasal nagu lord” Luuk, tekitades sünonüümi kogu avangardkirjandusele. Nimekaimlus äratas ühe esimiipija Ki wa hu wi bändi suhtes ja sestpeale on Miip püsikülalisteks tema derridanistlikel kabareeüritustel. Koos Plixidega siinse plikapopilaine esileedideks pretendeerivale Miibile on inkrimineeritud emode, gootikute ja Vennaskonna mõjusid, aga seda lugu võib pidada hoopiski Eesti parimaks northern souli näiteks.


Vaata:
http://www.youtube.com/watch?v =bQMQiKfIELA

Kuula ja lae alla:
http://www.purevolume.com/miip