Peaminister Ansipi tundmatu elukool
Andrus Ansipi
karjäär käivitus sügisel 1974, kui ta astus
17aastaselt Tartu Riiklikku Ülikooli (TRÜ) keemiat õppima.
Vanemad tudengid otsisid sobivat kandidaati komsomolikomiteesse ja leidsid:
“Ansipile tuleks anda aega ennast näidata.”
Tollal
kuulus komsomoli enamik üliõpilasi, see pakkus pea ainsa
võimaluse avalikus elus midagi teha. Ansipi esimesed ülesanded olid
süütud nagu loterii ja naiste korvpalli välkturniiri
korraldamine.
Pärast TRÜ komsomolikomiteesse
valimist hakkas Ansip osalema ka tudengitele karistuste
määramisel. Riigiarhiivis hoitavate dokumentide järgi
võttis ta osa kõigist käesolevas artiklis
mainitud koosolekutest.
1977 astus Ansip kolmandal
kursusel kommunistlikusse parteisse. Ta oli ainus keemiatudeng, kes sel
õppeaastal kommunistiks hakkas. Edasi tegutses Ansip paralleelselt
nii keemiku kui parteiaktivistina, tehes lõpliku valiku 1985.
aastal. Temast sai EKP Tartu rajoonikomitee instruktor, 1987
organiseerimisosakonna juhataja.
Eelmisel nädalal küsis
Ekspress valitsuse kommunikatsioonibüroolt: “Kas Andrus Ansip on
osalenud nõukogude ajal toimunud aruteludes inimeste karistamise
üle seoses nende ebanõukoguliku poliitilise tegevusega?”
Ansip vastas: “Olen viibinud koosolekutel, kus arutati Jüri
Kuke NLKP ridadest väljaarvamist.”
Peaminister
rääkis Kuke kohta tõtt.
Kuid riigiarhiivis on
hoiul keemiaosakonna parteibüroo protokoll 10. septembrist 1980. See on
Ansipi enda poolt käsitsi kirjutatud.
Selle protokolli
järgi oli Ansip peamine sõnavõtja ja
süüdistaja teemal “Ideoloogilise kasvatustöö
küsimusi”. Pärast Ansipi esinemist soovitas
parteibüroo TRÜ rektoraadil visata ülikoolist välja
tudengi, kes oli rääkinud kooliõpilastele jumalast.
Kuiva seaduse raske rikkumine
Aeg: 5.
oktoober 1976
TRÜ komsomolikomitee vaeb õigusteaduskonna
üliõpilase Henn Jõksi (tulevane riigikohtunik)
personaalküsimust. Jõks oli suvel töötanud Eesti
üliõpilaste ehitusmaleva Haapsalu rühma komissarina, mis
lõppes suure pahandusega.
“Rühmas rikuti
“kuiva seadust”, mille tagajärjel valitses nii rühmas kui
tööobjektidel korralagedus. Sel päeval külastas rühma
EÜE keskstaabi esindus. H. Jõks heideti malevast
välja.”
Komsomolikomitee otsustab: Jõks
väärib “kommunistlikule noorele ebaväärika
käitumise eest” noomitust koos arvestuskaardile kandmisega.
Vene säärsaabas on puudu
Aeg: 2.
november 1976
TRÜ komsomolikomitee arutab ülikooli
ajalehes ilmunud artiklit “Lunapark läks, aga hirmutoa
jättis”. Selle autorid on üliõpilased Ester Näpping
(tulevane Arnold Rüütli pressinõunik Ester Šank) ja
Ruve Šank (tulevane põllumajandusministeeriumi asekantsler).
Lugu räägib Tallinnas toimunud näitusest, kus olid
väljas Moskva olümpiamängude embleemikavandid. Tulevane
abielupaar tsiteerib mõnuga anonüümset sissekannet
näituse külalisraamatust: “Kahju, et puudus veel embleem vene
säärsaapaga!”
Komsomolikomitee otsustab:
“Sellise artikli ilmumine leheveergudele on kahetsusväärne.
Juhtida autorite tähelepanu poliitilisele
lühinägelikkusele.”
Brežnevi pilt ja Saksa kiiver
14. detsember 1976
Enne jõule tähistab Nõukogud
e Liit kompartei peasekretäri Leonid Brežnevi 70 aasta juubelit. Kuid
novembris on ülikoolis juhtunud piinlik lugu, mida TRÜ
komsomolikomitee peab hindama.
Majandusteaduskonna esimese kursuse
üliõpilase Peeter Rehtla seletuskirjast: “Sel õhtul
kogunes tuppa nr 214 Toomas Pruuli pulmaseltskond ja tema ning pruudi
kursusekaaslasi.”
“Õhtul hiljem tegi keegi
ettepaneku kirjutada seinal olevatele plakatitele kõigi külaliste
nimed, mis vastu võeti. Ekslikult valiti selleks L. I. Brežnevi
plakat.”
“Nimede kirjutamisega ei mõelnud keegi
meie hulgast NSVL parteijuhi isiku solvamist ega mõnitamist ja see ei
väljenda meie ideelis-poliitilisi tõekspidamisi.”
“Plakat allkirjadega rippus seinal neli päeva, siis tuli
ministeeriumi kontroll ja avastas. Plakati kohal rippus sel hetkel
sõjaaegne Saksa kiiver.”
“Kiiver ei olnud mitte
kogu aeg plakati kohal, vaid kapis, mõnikord laual. Eelmisel
õhtul koristasime sektsiooni ja tuba ning siis riputasime kiivri ainsa
konksu otsa.”
Majandusteaduskonna komsomolibüroo arvates
väärivad neli peo korraldajat valju noomitust koos arvestuskaardile
kandmisega.
Komsomolikomitee ei ole neliku nii leebe karistusega
nõus: “Arvestades eriti küünilist käitumist,
välja heita ÜLKNÜ ridadest.”
Kokku saab
Brežnevi pildi sodimise eest peapesu 19 tudengit.
Miilits
tõstab Rein Langi rongilt maha
Aeg: 23. mai 1978
TRÜ komsomolikomitee peab andma hinnangu kolmanda kursuse
juuraüliõpilase Rein Langi (tulevane justiitsminister)
personaalküsimusele.
Nimelt saabus ülikooli kiri
Lätist Sigulda miilitsajaoskonnast. Kirjas oli akt ja protokoll, et
üliõpilane Lang “sõimas vagunisaatjat ja rongi
brigadiri ebatsensuursete väljenditega. Samuti püüdis ta
lüüa vagunisaatjat, kui viimane tahtis teda rongist
maha tõsta. Raskendav asjaolu joobnud olek. Ta kuulub vastutusele
võtmisele huligaansuse eest.”
Enne TRÜ
komsomolikomiteed arutas vahejuhtumit õigusteaduskonna
komsomolibüroo. Seal küsis koosoleku juhataja Jüri Raidla
(tulevane advokaat): “Mida on sul endal öelda toimunu
kohta?”
Lang: “Riiast tagasi tulles väljub rong
kell 23.27. Jõudsime viimasel minutil jaama ning ma läksin
viimasesse vagunisse. Jõudnud oma vagunisse nr 3, sain sõimata
vagunisaatjalt.
Süüdistas ta mind ka skandaalitsemises.
Püüdsime asja selgitada rongi brigadiri juures, kuid ei
õnnestunud asjasse selgust tuua. Siguldas kutsuti välja miilits ja
seal tõsteti mind ka maha. Miilits koostas protokolli.”
Õppejõud Endel Laasik soovitab kutsuda kohale kolmanda kursuse
üliõpilane Nigul Saar (tulevane advokaat) kui tunnistaja.
Lang: “Tunnistajate nimed on akti peal võltsitud,
kuna jutuajamist rongi brigadiriga ei kuulnud keegi pealt.”
Kalev Prillop (tulevane politseiprefekt): “Meie grupp eriti purjus
küll ei olnud. Kui see lugu Rein Langiga juhtus, siis ma juba magasin.
Perroonil me küll laulsime ja karjusime, kuid seal oli ka teisi eestlasi.
Pärast aga püüti seda kõike Reinu süüks
ajada.”
Laasik: “Vagunisaatjad järelikult
süüdistavad alusetult?”
Lang: “Ma tunnen end
selles asjas süüdlasena ning valisin vale käitumisvariandi
sellel momendil.”
Raidla: “Teen ettepaneku avaldada vali noomitus koos
arvestuskaardile kandmisega.”
Komsomolikomitee kiidab karistuse
heaks.
Suitsetav koolipoiss lendab malevast
Aeg: 23. juuli 1978
Õpilasmaleva Nina
rühma külastab Tartu piirkonna komandör Andr
us Ansip.
Ta kirjutab rühma päevikusse järgmised read:
“Tulin rühmakomandöri palvel koos siseasjade osakonna
esindajaga. 22. juulil pruukis malevlane N. alkoholi ning suitsetas. Piirkonna
komandöri käskkirjaga nr 5 tänasest kuupäevast heidan N.-i
Eesti õpilasmalevast välja. Ansip.”
Jüri Kukk kaotab sideme parteiga
Aeg: 30.
november 1978
TRÜ keemiaosakonna parteisekretär Mari-Liis
Allsalu kaebab koosolekul õppejõud Jüri Kuke (tulevane
Vene vangilaagris surnud poliitvang) peale. Kukk ei ole osa võtnud viie
kuu jooksul parteirakukese tööst ega maksnud liikmemaksu.
“Üldkoosolek otsustas ühehäälselt lugeda Jüri
Kukk väljalangenuks NLKP ridadest kui parteiga tegelikult sidemed
kaotanu.”
“Sm J. Kukk personaalküsimuse arutamise
juures ei viibinud, ehkki koosoleku toimumise aeg ja koht oli teatavaks tehtud
kirjalikult. Protokollija: Ansip.”
Vastulöök
jumalasõnale
Aeg: 10. september 1980
Ansip kannab TRÜ keemiaosakonna parteibürool ette, mis juhtus
õpilasmaleva Kambja rühma komandöri,
keemiaüliõpilase Ants Raametsaga. Töökas ja kohusetundlik
viienda kursuse tudeng ei suutnud teismelisi taltsutada.
Ansip:
“Rühmas suitsetati, toad olid segamini. Vaatamata korduvatele
hoiatustele ei võtnud Raamets midagi ette rühmas
õpilasreeglitest kinnipidamise kindlustamiseks. Vastupidi –
piirkonnastaabi mitteinformeerimisega ta soodustas malevas suitsetamist ning
alkoholi tarbimist.”
“4. juuli õhtul tulid
rühma eluruumidesse kohalikud noormehed. Raametsal tekkis ühega
käsikähmlus. Ilma mõjuvate põhjusteta lahkus Raamets
rühmast, jättes alaealised lapsed purjus noormeestega rühma
eluruumidesse. Intsidendi tagajärjel lahkusid mitmed malevlased
rühmast, neli malevlast heideti malevast välja, kümme malevlast
paigutati piirkonna teistesse rühmadesse.”
“Rühmas oli läbi viidud ka sisuliselt usupropagandistlik
üritus. Raamets oli kutsunud rühma ateistlikku vestlust pidama
kursusekaaslase Tiit Kuusemaa (tulevane kirikuõpetaja),
metodisti.”
“Kuusemaa pidas rühmas koos kahe
usuvenna ja ühe õega maha usku propageeriva vestluse. Raamets
planeeritud ateistlikel seisukohtadel lõppkokkuvõtet
üritusele ei teinud.”
Vahejuhtumit arutanud komsomoli
Tartu rajoonikomitee leidis, et tekitatud on “suurt moraalset
kahju”.
Ansip: “Raamets on ära teeninud ränga
karistuse. Tundes Raametsa põhjalikumalt, võin öelda, et
ülikoolist väljaheitmine Raametsa juures kasvatuslikku efekti ei
anna. Minu soov on, et temast ei saaks õpetajat, seda tuleb suunamisel
arvesse võtta. Samuti olen ma arvamusel, et Raamets ei sobi
ÜLKNÜ ridadesse.”
Urmas Past (tulevane
meelelahutusärimees): “Näib, et Raametsa
möödalaskmised on tingitud äärmisest võimetusest nii
pedagoogiliste kui ka organisatsiooniliste küsimuste lahendamisel.
Tema vääral tegevusel pole kuritegelikke motiive.
Raametsa tuleb aga kindlasti karistada endale võetud
komsomoliülesande täitmatajätmise eest – ja seda
komsomoliorganisatsiooni kõige raskema karistusega, ÜLKNÜ
ridadest väljaheitmisega.”
Büroo otsustab:
“Teha ettepanek TRÜ suunamiskomisjonile mitte suunata A. Raametsa
pedagoogilisele tööle.”
“Teha TRÜ
rektoraadile ettepanek V kursuse üliõpilase Tii
t Kuusemaa eksmatrikuleerimiseks nõukogude üliõpilasele
ebaväärika käitumise pärast. Protokollis: Ansip.&rdqu
o;
(TRÜ ei arvestanud keemiaosakonna parteibüroo ettepanekuid.
Nii Ants Raamets kui Tiit Kuusemaa lõpetasid 1981
ülikooli keemiaõpetaja tunnistusega.)
Mida
Ansip ei tea
Aeg: 17. veebruar 1986
EKP Tartu
rajoonikomitee parteikoosolekul kurdab Aune Past (tulevane suhtekorraldaja), et
instruktorid peaksid osa võtma majandite spetsialistide
nõupidamistest: “Majandusküsimusi puudutavat nõuannet
on väga raske anda.”
Ansip: “Pasti
sõnavõtust jäi kõlama, kuidas saame kasulik olla
majanditele. See on seotud parteitöötajate haritusega.
Parteitöötaja ülesanne – murda inerts töötamisel
ekstensiivarengu meetodil. Kuidas seda konkreetselt teha, seda ei tea ka
mina.”
Partei rahakotis haigutab auk
Aeg: 21. mai 1987
EKP Tartu rajoonikomitee büroo kuulab
ära organiseerimisosakonna juhataja Ansipi mure seoses partei
liikmemaksudega. Näiteks Rahvaste Sõpruse kolhoosis
võlgnevad viis kommunisti 47 rubla 57 kopikat.
Büroo
otsustab rangelt hoiatada kolhoosi parteisekretäri. Kontroll otsuse
täitmise üle pannakse Ansipile.
Algab
võitlus joomarlusega
Aeg: 25. juuni 1987
EKP Tartu rajoonikomitee büroo arutab võitlust joomarlusega.
Alkohoolsete jookide müük on küll pidevalt vähenenud, kuid
samal ajal on kasvanud suhkru ostmine. Eriti on see suurenenud Peipsi
ääres, mille põhjuste selgitamine on tehtud
ülesandeks miilitsale.
Koos prokuratuuriga tuleb senisest
efektiivsemalt leida üles puskariajajad. Üks, kes seda
kontrollima peab, on Ansip.
Preemia bandiitide
likvideerijale
Aeg: 25. juuni 1987
Kommunist Ludvig Mandel on esitanud taotluse personaalpensioni
saamiseks.
Pärast demobiliseerimist Nõukogude armeest
1945 novembris asus ta elama Võru maakonda oma abikaasa juurde ja oli
juhutööline. Mees sai ülesandeid Võru maakonna siseasjade
osakonnalt võitluseks banditismiga.
“Ta aitas kaasa
mitmete bandiitide kahjutuks tegemisel. Mandel sai haavata.” Pärast
tervenemist töötas alates 1946 juulist Tartus kaubanduses
laohoidjana, ekspediitorina, kaupluse juhatajana ja haiglas majandusjuhatajana.
Viimane töökoht oli Tartu lihakombinaadis ekspediitorina.
EKP Tartu rajoonikomitee büroo palub määrata mehele
võitluse eest banditismiga “kohaliku tähtsusega
personaalpension”.
Ansip korraldab
lihamüüki
Aeg: 22. oktoober 1987
EKP
Tartu rajoonikomitee büroo arutab toiduainete puudust poelettidel.
“Tarbijaid ei rahulda vorstitoodete kvaliteet.”
Büroo tunnistab elanikkonna varustamisel liha ja vorstitoodetega tehtava
töö mitterahuldavaks, andes pähe Tartu
agrotööstuskoondise juhile Mart Avarmaale
(tulevane kinnisvaraärimees). Kontroll lihaga varustamise üle
tehakse ülesandeks Ansipile.
Kas koerad näksisid
inimesi?
Aeg: 10. veebruar 1988
Nädal
pärast Tartu rahu aastapäeval toimunud kokkupõrkeid
miilitsa ja rahva vahel esineb Ansip poliitpäeval Koosa
sovhoosis. Keegi kirjutab üles Ansipile esitatud küsimused,
ilmselt rahva meelsuse analüüsimiseks:
“Mitu
inimest on peale 2. veebruari sündmusi Tartus vahistatud? Mille
eest?”
“Kas 2. veebruaril olid Tartus miilitsatel ka
kumminuiad ja pisargaasiballoonid?”
“Kas miilits kasutas
2. veebruaril koeri
inimeste laialiajamiseks?”
Ansipi vastuseid riigiarhiivis ei
ole.