PERHi psühhiaatriakliiniku töötaja: laste enesevigastamist oli Eestis kümme aastat tagasi väga harva, nüüd on sellest saanud hirmus trend
Päike kuumutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite osakonna hoovi asfalti. Liivakastid ja ronimispuud on tühjad. Siin, Stroomi ranna ja hipodroomi vahel asuva suure hoone osakonnas on 15 voodikohta. Siit saab kuni 18aastane nooruk psühhiaatrilist abi ööpäev läbi. Ametlikult on teeninduspiirkond Põhja-Eesti ja saared, kuid vajadusel kogu Eesti.
„Praegu on rahulikum periood, sest kool on selleks õppeaastaks läbi,“ ütleb Kristiina Koorits, osakonna sotsiaaltöötaja. Lisaks temale tegeleb siin iga päev noorukitega kolm lastepsühhiaatrit, kolm psühholoogi, neli õpetajat, logopeed, kolm vaimse tervise õde, kaks hooldajat, loovterapeut.
Iga päev võtavad ambulatoorselt vastu neli lastepsühhiaatrit, kelle töökoormus on väga suur: 14–18 vastuvõttu päevas koos lisaaegadega. Meeskonda kuuluvad ka kaks vaimse tervise õde ja kaks psühholoogi.
Ütlesite hiljuti ühel seminaril, et kui aastaid tagasi tulid käitumisprobleemidega lapsed lastekodudest, siis nüüd tavakodudest. Lastel ja noorukitel on palju meeleoluhäireid, depressiooni. Mis on põhjused?