„Praegu on rahulikum periood, sest kool on selleks õppeaastaks läbi,“ ütleb Kristiina Koorits, osakonna sotsiaaltöötaja. Lisaks temale tegeleb siin iga päev noorukitega kolm lastepsühhiaatrit, kolm psühholoogi, neli õpetajat, logopeed, kolm vaimse tervise õde, kaks hooldajat, loovterapeut.

Iga päev võtavad ambulatoorselt vastu neli lastepsühhiaatrit, kelle töökoormus on väga suur: 14–18 vastuvõttu päevas koos lisaaegadega. Meeskonda kuuluvad ka kaks vaimse tervise õde ja kaks psühholoogi.

Ütlesite hiljuti ühel seminaril, et kui aastaid tagasi tulid käitumisprobleemidega lapsed lastekodudest, siis nüüd tavakodudest. Lastel ja noorukitel on palju meeleoluhäireid, depressiooni. Mis on põhjused?

Kui teaks, võiks need asjad välistada varakult ja polekski vaja ravida. Elame maailmas, kus peab olema edukas. Lapsed ja noorukid peavad olema edukad nagu nende vanemadki. Heaoluühiskond tingib püüdlemist ja üle oma varju hüppamist, hirm ebaõnnestuda ja pidev stressis elamine muudab lapsed ärevaks. Tekib unetus, lapsel pole jaksu õppida, ta ei näe tulevikku ega tea, mida endaga peale hakata. Ka igakevadine eliitkoolidesse pürgimine tekitab pingeid. Näiteks laps, kes tahab olla parim eliitkoolis, aga ei oska pingega hakkama saada, sest nõuab endalt liiga palju, võib oma ärevust väljendada eneselõikumisega. Kevadel on selliseid noori siin palju. Nad on väsinud, kuid ärevus ja unetus ei lase magada. Oluline on, et õpetaja jälgiks oma klassi lapsi terve õppeaasta ja oskaks märgata muutusi, mis kevadeks tekivad.