Pimeda juhtkoera kasvatamine maksab peetud auto hinna

Tartus tegutsev Juht- ja Abikoerte Kool on ainus koht Eestis, kus kasvatatakse pimedatele juhtkoeri. Ligi kaheaastane ettevalmistus maksab veidi üle 60 000 krooni.

Igal aastal esitavad pimedate ühingud üle Eesti avaldused sotsiaalministeeriumile, kes edastab need Tartus tegutsevale koertekoolile. Avaldusi laekub igal aastal viis-kuus, kuid hasartmängumaksust rahastatakse nelja koera koolitamist.

“Tänavu oleme kahe koera kasvatamise ettemaksuna saanud 123 000 krooni,” ütleb koertetreener Veronika Malm. See summa sisaldab kutsika hinda (8000 krooni), veterinaar- ja toidukulusid ning tasu treeneritöö eest.

Koera treenimine pimeda juhiks on aeganõudev ja raske töö. Esmalt leitakse vabatahtlik pere, kes kasvatab koerakutsika umbes pooleteiseaastaseks. Seejärel läbib noor koer treeneri juures viiekuulise koolituse ning kuuendal kuul harjutatakse teda tulevase peremehega. Koolitamisele minevaid koeri valitakse väga hoolega, seega on peaaegu välistatud võimalus, et temast pärast pooleaastast treeningut asja ei saa.

Tosina tegutsemisaasta jooksul on abikoerte kooli “lõpetanud” üle 30 koera. Praegu on Eestis kokku 26 pimedakoera, vanim neist 13aastane ehk juba pensioniealine. Kõik koerad jäävad hiljem kooli arvele, et pime saaks vajaduse korral abi koera tervisehädade ja muude küsimuste korral.

Eestis koolitatakse juhtkoerteks labradori retriivereid (pildil kuldne retriiver), üks koer on olnud saksa lambakoer ja kaks segaverelised.