Tõeliselt-tõeliselt mõnus hotell?
Olen testinud päris palju maailma viietärnihotelle (ning loomulikult ka odavamaid), kuid elamuseks nr 1 pean Hawaii saarel Mauil asuvat Renaissanse Wailea Beach hotelli. Sellel hotellil on harmoonilises ühenduses asukoht (maailma üheks kaunimaks ja kallimaks rannaks peetav Maui “Riviera”), meeleolu, mugavused ja teenindus. Kõik on just nii, et panna sind elust rõõmu tundma. Olen olnud ka näiteks maailma ainsaks seitsmetärnihotelliks peetavas Burj Al Arabis Dubais, kuid hoolimata sealsest kullast, karrast ja glamuurist meeldis Wailea mulle enam.
Usun, et hotellide mugavusi ei saa mõõta tärnide arvu, vaid seal tekkiva tundega. Sellega on nagu šampanjaga – möödaminnes joodud Dom Perignon võib jätta mittemidagiütleva elamuse, kuid nauditavas seltskonnas joodud Sovetskoje võib eluks ajaks meelde jääda.
Koledaim lugu, mis juhtunud sinu kohvritega?
Läinud aasta jaanuaris tulin Dubaist üle Moskva – neli kohvritäit sisseoste, pikk soliidne mantel ja kontsaga saapad. Mul polnud plaanis Moskvas peatuda, pidin linnast vaid läbi sõitma. Aga võta näpust – Moskvas oli looduskatastroof, lumetorm, ja lennujaamast rongijaama jõudnud, nägin vaid rongi saba. Kujutate ette – välismaalase väljanägemisega, nelja korraliku kohvriga üksik naine keset Leningradi vaksalit! Jube! Igaüks vaatab su kohvreid kui saaki, katsu neid hetkeks silmist lasta. Kohvrid aga on tehtud valge maailma lennujaamade jaoks, neid saab järel vedada, kuid nelja korraga kuidagi kätte ei võta. Saada jaamast taksosse osutus võimatuks, sest lummetuisanud 18 astmega jaamatrepp oli mulle lahendamatu logistikamõistatus. Õnneks trampisid mööda kolm militsionääri, sihukesed mulle õlani nässid, konid hambus, läkiläkid peas. Tegin “hätta jäänud välismaalase nägu” ja teatasin: “Üks teist tuleb nüüd minuga kaasa ja aitab mul takso leida, teie kaks aga seisate siin ja valvate mu kohvreid!” Jahmunud mendid lõid kulpi ja nii ma jaamast lõpuks oma nelja kohvriga pääsesin.
