Põhiline, et üle ei tasu treenida :)
Laupäeva õhtul peetakse Jõelähtme rahvamajas sünnipäeva. Sünnipäev nagu sünnipäev ikka. Inimesed istuvad lauas. Terve jalaväeüksus mürsikuid ajab põrguliku lärmi saatel üksteist koridoripidi taga. Sünnipäevalaps musitab viimaseid kohmetuid tulijaid, keegi laseb kraanist pahinal lillevaasidesse vett. Ja siis teadustab tseremooniameister üle melu, et kallid sünnipäevalised, teie ette astub showtantsutrupp Neeme Nogia!
Ja show algab. Avarate kuubede, sonide ja säärsaabastega tegelased ilmuvad ükshaaval tantsupõrandale. Esimene soniga tüüp – ta kehastab päti kalduvustega meesterahvast – on Kaie Pall (36). Kaie on Neeme Nogia asutajaliige, igapäevaelus lihtne ja vaikne külatädi. Tassib päev päeva kõrval lastele poest piima ja saia koju, koristab Jõelähtme rahvamaja ja sorteerib puuviljalaos tomateid ja ploome. Aga laval liigub nii, et keskealine isik minu paremal käel paneb peo suu ette ja on mõnda aega imestusest vait.
Naistekrabaja rollis astub lavale Merike Kahu (42) ja tema liigutusest on aimata Michael Jacksoni käekiri (see käe ja alakeha kummaline koostöö). Merike on Neeme Nogia asutajaliige, hing ja tantsujuht. Hariduselt aednik, kauaaegne raamatupidaja, praegu kultuuritegelane Jõelähtme rahvamajas. Uskumatult liikuv, uskumatult painduv. Estonia balletitrupi vastuvõtukomisjonis tekitaks Merike usutavasti erimeelsusi – ta on tugevapoolse kondiga. Aga spagaat õnnestub Merikesel ka siis, kui ta sooja ei tee, ja laval toimetab ta sellise tarmuga, nagu oleks eile õhtul 16 täis saanud. Merike on Neeme Nogia tantsude autor, õpib teist aastat Viljandi Kultuuriakadeemias, ja kui on vaja emal aidata lehma lüpsta, siis lüpsab Merike lehma ja ei mingit küsimust.
Tiina Ojasson-Võsa (33) lendleb lavale siis, kui taustalaul (teos Gunnar Loho varamust) on jõudnud sõnadeni, et "mina olen geenius". Tiina, Neeme algkooli õpetaja, on armastatud lavajõu Ines Aru uuem ja täiendatud versioon, siin pole kahtlustki. Tiina ilmne trump on väljendusrikas miimika. Ja kui tal on patsid peas ja põlvikud jalas ja kui ta üle näo lõkendades lavale ilmub (sellele aitab kaasa oskuslik jumestustöö) võib publik endale naeruga songa või mingi ohtlikumagi vea külge saada, kui ette pole hoiatatud.
Aga Neeme Nogia koosseis pole sellega üles loetud. Neli soni ja pintsakuga daami on veel varuks
Anneli Peegel (30) kes on praegu Soomes lapsehoidja, aga õpetas varem Neeme Algkoolis joonistamist, on Nogia noorim liige. Oli Neemes üheksa aastat ära elanud ja arvas, et oleks paras aeg ennast natuke laias ilmas tuulutada. Anneli oli võtmeisik meeleolukal aastalõpuüritusel Lillepaviljonis (kus Neeme Nogia esines koos baleriinide ja Apelsiniga) ja Kaarel Tuvike astus Nogia riietusruumi ja kõik olid jumala paljad ja istusid nagu Buddhad, käed risti tisside peal. Aga Kaarel Tuvikesel oli müts kadunud ja tema tuustis mööda tuba ringi. Lõpuks selgus, et Tuvikese müts oli Anneli istumise all!
Epp Lomp (48) Blondiin. Neeme Nogia endi hinnangul kõige säravam, kõige saledam, kõige ilusam. Epu jalg käib kõrgele nagu sirkel – seda teab Neeme poolsaarel igaüks. Epul on üheksa aastat baleriinistaaži ansamblist Pähklipureja. Epp on Lembitu moemaja kauaaegne mannekeen. Muide, Lembitu mannekeenide jalanumber ei tohtinud olla suurem kui 37 – et poleks kole vaadata! Epu jalanumber on 36. Praegu on Epp Neeme Piirivalvekoerte Kooli raamatupidaja.
Kadri Prants (34) Neeme lasteaia kokk. Nogia kõige pisem, häälekam ja jutukam. Kõike ta teab, kõike ta oskab. Tuleb ja õpetab ja juhendab ja korraldab. Lapsi on tal terve divisjon (neli) ja külarahvas arvab, et ega sellega asi veel ei lõpe. Ühtki tantsimist ära ei jäta, olgu puruhaige või seisku sünnitus ukse ees. Päev enne Jõelähtme esinemist vaevas Kadrit põletikuline seljanärv, aga naabrinaine (Mardi Krista) tegi Kadrile kõva massaži ja ega Kadri ennast lava peal tagasi ei hoia! Ükskord läks Koka-Kadri esinema, haigekassakaart kaasas, sest kartis, et ega haigemajast enam pääsu ei ole. Ja teised veel norisid: kus sul pidžaama siis on!?
Ja seitsmes - Hilja Klamas, Neeme postipunkti töötaja. Hilja oli oma postipunktis istudes nii kurb välja näinud, et naised kutsusid: tule Nogiasse! Hiljas on piisk slaavi verd ja kui ülejäänud Nokia liikmed eelistavad vaikset hõljutamist (nii nad ise räägivad), siis Hiljale meeldib tempo ja hoog. Ja juuksed lendavad Hiljal ja säde välgub silmis ...
Laul lõpeb, aplaus kestab ja tantsuplatsist Jõelähtme rahvamajas saab publiku silme all garderoob. Tantsijad heidavad seljast kuued, jalast lötakad püksid ja kuubede ja pükste alt ilmuvad nähtavale triibulised seelikud ja madrusesärgid ja eeskava jätkub. Missugused näod! Milline lust! Sünnipäevalised on leilis ja laulavad kaasa. Keegi togib minu ees küünarnukiga oma kaaslast ja röögib talle midagi õnnelikult kõrva. Ja juba viskab Neeme Nogia seljast madrusesärgid, mille alt ilmuv vorm on eriti sätendav ja värvikirev. Pähe tõmmatakse värvilised parukad ja etendus jätkub tõusvas joones.
***
Neeme Nogia on teraapia vaatajatele ja tegijatele endile.
Esmaspäeviti kell 19 algab rahvamajas Neeme Nogia proov. Ja ei lõpe enne, kui kell on 23 ja tähed säravad Neeme poolsaare kohal. Neeme Nogia proovides arutatakse läbi maailma (ja eriti Neeme) aktuaalsemad uudised. Lõkerdatakse naerda ja tehakse trenni. Ja juhindutakse elutargast juhtlausest (mis on trükitud ka Neeme Nogia visiitkaartidele) ja mis kõlab: “Ei tasu üle treenida!”
Keegi: “Issand, kas me seda juba rääkisime, et meil on tantsijatel kunstnikunimed ka?!”Nimedega oli nii, et tantsuõpetaja Merike Kahu osales kunagi Jõelähtmel lavale toodud draamaetenduses “Vigased pruudid” ja mängis Miinat. Ja kõik kutsusid siitpeale Merikest Miinaks. Ja siis tahtsid teised ka endale varjunimesid. Ja kuna Miina juba oli, siis võeti Viina ja edasi Õlle ja Siidri ja Konni ja Veini. Täpselt ei teatagi, mis nimi kellelgi on. See on teada, et kuna õpetaja Tiina ealeski kangemat kraami ei tarvita, on tema nimi Siidri. Ja Neeme rahvamaja juhataja nooruke lapselaps Martti Martinson, Neeme Nogia toimekas manager, sai nime Martini – vaatamata asjaolule, et ta on absoluutne karsklane ja jääb selleks kõikide märkide järgi ka elu lõpuni.
Keegi: “Kas te seda rääkisite, kuidas me aasta tagasi Epu sünnipäeva pidasime? Epp, räägi ise!”
Epp: “Issand, see oli nii: ma vaatan kodus teise korruse aknast, suur Tšaika sõidab Neeme vahel. Suur, pikk ja lai!”
Tiina: “Ja Eesti lipp lehvib kapoti peal!”
Epp: “Issand, jah. Ja kuripatt, keerab meie maja ette! No mis asi see on!? Siis vaatan – õu on mustades ülikondades tüüpe täis, kõigil kõvakübarad peas ja vuntsid ees. Siis ma jagasin ära, et Nogia omad!”
Tiina: “Ja kes oli autojuht?”
Epp: “Raimo Kägu on autojuht, samuti vormis.” (Raimo Kägu on Neeme Nogia andunud fänn.)
Epp võeti Tšaika peale ja sõidutati metsa vahele. Seal ootas sünnipäevalast šampuselaud!!!”
Normaalsed külainimesed niisugust asja välja ei mõtle.
“Aga kes ütles, et me normaalsed oleme?” Terve Neeme Nogia koosseis naerab nii, et koolimaja rõkkab käes.
Õpetaja Tiina (lavatäht Siidri) lemmiksõna on “lahe”. Nagu ka “vahva”, “vägev”, “äge” ja muud positiivset suhtumist toonitavad adjektiivid.
Tiina: “Talvel oli nii, et õhtuti tuli Neeme koolimaja eest läbi rebane. Täpselt igal õhtul, pool üksteist. Tip-tip-tip-tip, mööda lund. Ägeee! Ma veel hüüdsin akna peal, et armas mees, tule vaata, minu rebane tuleb! Ja siis ühel päeval rebane enam ei tulnud. Ja ma sain teada, et metsamehed olid rebase maha lasknud. Ma ei tea, kas nad laskid maha minu rebase või mitte, aga minu rebane enam ei tulnud. Küll on kahju! Ma panin talle veel pedigriid ja kõik!”
Selline kurb finaal meeleolukale õhtule.
Mõtlikult keeran auto Tallinna poole. Aga ei lähe palju aega – kell on 37 minutit pool üks läbi (öösel), kui telefon piiksub ja ma leian SMSi, ja ma kuulen täie selgusega kõrvus teate autori – Siidri – õhinal häält:
“Issver – virmalised! Rohelised! Soome kohal! Ägeeee!!!!”
Lugejad, kes tunnevad andekaid, vaimukaid ja elurõõmsaid inimesi, kes (soovitavalt maal) elu edasi viivad, võiksid sellest toimetusele märku anda.
