Põhiseadusesse ühe sõna lisamine nõuab kahte riigikogu
Põhiseaduskomisjon saatis täna kolmandale lugemisele 86 riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (974 SE), mille eesmärk on muuta põhiseaduse preambulit, et esile tõsta ja tähtsustada eesti keele tähendust eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjana.
Põhiseaduse algus uuel kujul oleks järgmine (uus on vaid paksus kirjas välja toodud sõna „keele"):
"Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse."
86 saadikut põhjendavad põhiseaduse muutmise vajadust sellega, et Eesti keele tähendus eesti kultuuri ja rahvusliku identsuse kandjana on hindamatu.
„Samas on põhiseadusliku keelekaitse õiguslikuks aluseks seni vaid üksikud riigikohtu lahendid, mis põhiseaduse preambulit tõlgendades kuulutavad keele kultuuri osaks. Meie hool oma kauni keele eest vajab hoopis tugevamat sümboolset ja õiguslikku tagatist," leiavad saadikud. Eesti keele põhiseaduslik väärtustamine tõstaks nende hinnangul oluliselt riigikeele õppimise ning tema igapäevase kasutamise prestiiži Eesti elanike hulgas, kelle emakeel on mõni teine keel.
Komisjon loobus kiireloomulisest vastuvõtust
Põhiseaduskomisjoni ettepaneku kohaselt on eelnõu kolmandal lugemisel teisipäeval, 20. veebruaril.
Komisjon määras samuti eelnõu vastvõtmise viisi, otsustades põhiseaduse muutmise riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt.
Põhiseaduskomisjon kaalus täna oma istungil ka võimalust võtta eelnõu vastu kiireloomulisena, nagu selle esitajad seda soovisid, milleks oleks vaja riigikogu neljaviiendikuline hääleenamus. Komisjon enamus pooldas eelnõu vastuvõtmist kahe järjestikuse kooseisu poolt.
Põhiseaduse muutmiseks riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt peab põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu saama esmalt ametis oleva riigikogu koosseisu enamuse toetuse. Muudatuse jõustamiseks peab selle heaks kiitma ka riigikogu järgmine koosseis, tingimusel, et selle poolt on kolm viiendiku riigikogu liikmeid.
Põhiseadust on muudetud kahel korral
Seni on põhiseadust muudetud kahel korral: 2003. aasta veebruaris Riigikogu poolt kiireloomulisena ja 2003. aasta septembris rahvahääletusel. 2003. aasta veebruaris vastu võetud muudatusega pikendati kohaliku omavalitsuse volikogu volituste tähtaega kolmelt aastalt neljale, 2003. aasta septembris vastuvõetud muudatus sätestas, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu.
Allikas: riigikogu pressitalitus
Eelnõu algatajad:
Olav Aarna Rein Aidma Toomas Alatalu Jaak Allik Küllo Arjakas Meelis Atonen Enn Eesmaa Eldar Efendijev Margi Ein Margus Hanson Andres Herkel Sergei Ivanov Andres Jalak Helmer Jõgi Raivo Järvi Helle Kalda Nelli Kalikova Mati Kepp Arnold Kimber Mait Klaassen Peeter Kreitzberg Kalev Kukk Elle Kull Tiit Kuusmik Tõnis Kõiv Urmo Kööbi Lauri Laasi Jarno Laur Tarmo Leinatamm Margus Leivo Heimar Lenk Väino Linde Mihhail Lotman Inara Luigas Tõnis Lukas Maret Maripuu Jaanus Marrandi Sven Mikser Tatjana Muravjova Leino Mägi Jaanus Männik Eiki Nestor Mart Nutt Kristiina Ojuland Mart Opmann Ivari Padar Juhan Parts Ants Pauls Georg Pelisaar Koit Pikaro Koit Prants Nelli Privalova Henn Pärn Kadi Pärnits Kaarel Pürg Jaanus Rahumägi Ülle Rajasalu Rein Randver Indrek Raudne Janno Reiljan Urmas Reinsalu Rain Rosimannus Jüri Saar Katrin Saks Helir-Valdor Seeder Evelyn Sepp Ain Seppik Sven Sester Siiri Sisask Mark Soosaar Olari Taal Vello Tafenau Andres Taimla Jaanus Tamkivi Jüri Tamm Tiit Tammsaar Ela Tomson Toivo Tootsen Mai Treial Peeter Tulviste Toomas Varek Trivimi Velliste Vladimir Velman Taavi Veskimägi Aivar Õun Harri Õunapuu
