Poliitiline bumerang
Esmaspäeval astus Tarmo Leinatamm Tartus Raekoja platsi ääres asuvasse Reformierakonna piirkonnakontorisse ja täitis parteiga liitumise avalduse. See pole tal esimene kord erakonda astuda. Korra juba reformar olnud, liitus ta kolme aasta eest vastloodud Res Publicaga, mis lubas uut poliitikat. Nüüd paneb ta omakorda selle ukse enda järel kinni. Lahku ei minda just vaikselt ega sõpradena. Mõlemad osapooled on asunud teist hoogsalt mustama.
Res Publica esimees Taavi Veskimägi väidab, et Leinatamm
tunnistas talle, et läheb Reformierakonda, sest seal lubati talle
Vanemuise teatri peadirigendi kohta. Lisaks avaldas Res Publica fraktsioon
arvamust, et parteist lahkuv Leinatamm petab valijaid, kui jääb
Riigikogus oma kohale kindlaks. Tagatipuks võlgnevat ta erakonnale ligi
45 000 krooni liikmetasusid. Ehk Leinatamm on inimene, kes teeb otsuseid
vaid käegakatsutava kiire kasu saamise eesmärgil.
Leinatamm raiub vastu, et mingit dirigendiameti lubamist pole olnud. Lisaks oli tal kokkulepe ühe erakonna asutajaliikmega, et tasuks erakonnaürituste juhtimise eest on ta liikmemaksu tasumisest vabastatud. Ja õhtuid juhtinud ning moderaatori tööd on ta teinud kaugelt enam kui “ka keskpärase õhtujuhi” taksi järgi 45 000 krooni sisse mahuks.
“See jutt on absurd,” prahvatab seepeale Res Publica peasekretär Ott Lumi. “Sellist kokkulepet ei saanud keegi teha, sest see oleks teiste liikmete suhtes diskrimineeriv.” Liiati pole Leinatamm Lumi teada juhtinud mitte ühtegi üritust peale selle, et oli 2003. aasta erakonna üldkogu juhataja. Näiteks Siiri Sisask ja Hirvo Surva oma kooriga olevat erakonna üritustel palju enam esinenud. Mõistagi tasuta.
Leinatamm polnud Res Publicas just teab mis eeskujulik parteisõdur. Esialgu täitis ta küll püüdlikult oma kohust käia valijatega kohumas ning Riigikogus sõna võtta, hiljem aga hakkas näitama isepäisust. Kui Res Publica tahtis lõpetada oma liikmetele autohüvitiste maksmise, saatis Leinatamm erakonnajuht Partsile kurja kirja, et tema kavatseb hüvitist edasi võtta. Samuti pidid erakonna meediajuhid pidevalt õigustama tema kõrvaltöid telesaadete juhina ja muusikalide dirigendina. Viimati tekitas suuremat poleemikat see, kas Riigikogu liikmel sobib juhtida Õllesummeri telesaadet. Leinatamm ise ei näe sellistes tööotsades mingit haltuurahõngu, kuni “asi on korralikult tehtud”.
“Toompeal võib elada nii, et ei käi müüride vahelt üldse väljas, aga ma usun, et igaüks peaks siiski oma erialal edasi töötama, et mitte kaotada sidet reaalsusega,” seletab Leinatamm. “Näiteks Mart Laar sai Riigikogus töötamise kõrvalt doktoriks, mis võttis kindlasti palju rohkem lisatunde, aga minu töö lihtsalt paistab välja.”
Kuigi avalikkusele on Leinatamme riigikogulase tööst silma paistnud eelkõige tema suur puudumine, on ta oma südameasjadeks pidanud eelkõige sotsiaalküsimusi ja maksuteemasid. Koos pinginaaber Sisaskiga, keda ta muide Res Publicast lahkudes kaasa kutsus, võitles ta laste huvihariduse eest.
Riigi kui omaniku esindajana on ta nõukogu liikmena pidanud panustama aga hoopis teistes valdkondades – üritama pankrotist päästa rapsitehast Werol ja takistama ringhäälingu saatekeskuse Levira erastamist.
Leinatamme sõnul pettus ta Res Publicas. “Esimene märk oli Ken-Marti (Vaheri) tagasiastumisega venitamine. Seejärel see ämbrite kolin eurovalimistel alates Carmen Kassist ja lõpetades Äraostmatute karmide loosungitega,” loetleb ta. Juhan Partsi valitsust iseloomustab ta tagantjärele sõnapaariga “ideoloogiline kriis”. Juba jaanipäevaks oli otsus küps, tunnistada oma eksitust ja poliitikas ebaõnnestunud erakonna tolm jalgelt pühkida.
Ehkki tema teisipäeva “Hommikutelevisiooni” esinemisest jääb mulje, et Leinatammel on paari päevaga meedia tähelepanu keskpunktis olemisest kõrini, võtab ta mõni tund hiljem Ekspressi lahkesti oma Pääsküla koduaia väravas vastu. Isegi kaks suurt koera, kelle eest hoiatab irevil hammastega silt plangul, paistavad üsna sõbralikud.
Tegelikult on tema kodumaja esimene korrus alati tänavalt astujatele valla, sest seal tegutseb tema abikaasal Siiril omanimeline ilusalong. Salong pole pelgalt naise ettevõtmine, vaid tõsine pereäri, kinnitab Leinatamm. Abikaasad arutavad igal õhtul äriasjad omavahel läbi.
Leinatammed on abielus juba 27 aastat. Tutvusid 33 aastat tagasi, kui Tarmo oli 16 ja Siiri 15. Tuleval kevadel saavad neist tänu vanemale tütrele Krisile vanavanemad. Noorem tütar Kirke käib alles algkoolis.
Kui Leinatammest peaks tõepoolest saama Vanemuise dirigent, oleks see tema jaoks ka Tartus teine ring. Pärast koorijuhina konservatooriumi lõpetamist 1981. aastal suunati ta tööle Vanemuisesse, kus ta pidas kümme aastat koormeistri ametit. Hiljem on ta seal dirigeerinud suvemuusikale “Aida”, “Evita”, “Jesus Christ Superstar”, “West Side Story” ja “Cats”.
Koos krooniajaga sai Leinatammest dirigent Estonia teatris, kust omakorda läks ta juhtima Tallinna Filharmooniat. Enne rahvasaadikuks hakkamist jõudis ta veel proovida suhtekorraldaja tööd firmas DDB & Co.
1990ndate keskpaigas tekkis ka legendaarne Kreisiraadio. See sai alguse nii, et Kuku raadio toimetaja Erki Berends tegi näitleja Peeter Ojale ettepaneku “kreisiks saateks”. Oja kutsus kampa Leinatamme ja kahekesi tehtigi esimene naljasaade ära. Seepeale arvas Oja, et tal on veel üks kutt, kellel on samalaadne huumorimeel – Hannes Võrno. Kolme üsna erineva taustaga mehe – näitleja, koorijuht ja moekunstnik – vahel tekkis kohe suurepärane klapp. Kuigi masse hullutanud Kreisiraadio naljad ammendasid end juba mitu aastat tagasi, käib kolmik perekonniti tihedalt läbi.
Endine Kuku raadio peatoimetaja Merlis Nõgene meenutab, kuidas pidi noore uudistetoimetajana lugema uudiseid Kreisiraadio laupäevaste ülesastumiste vahele. “Pärast sellist kooli – kui näed uudiste lugemise ajal täiskasvanud mehi enda tooli kõrval põrandal maas allasurutud naerukrampides püherdamas – ei suutnud mind hiljem enam miski eetris häirida.”
Hiljem oli Nõgesel seetõttu keeruline võtta Leinatamme kui tõsist ülemust, kui too pandi Trio Grupi peadirektoriks. Õhus oli rohkelt huumorit, kord aga kippus kasinaks jääma. Nõgene oskas Leinatamme naljasoone enda kasuks pöörata ja sai palgalisa. Ühe teise töötaja aga Leinatamm koondas, kuid võttis samal õhtul ametisse tagasi. Too töötab raadios tänaseni.
Leinatamme enda ametiaeg raadiojuhina jäi aga napiks. Enda sõnul ei saanud ta täpselt aru, kelle käske täita – kas nõukogu või juhatuse esimehe oma. Nii tekkis tal konflikt nõukogu esimehe Rein Langiga, kes mingil hetkel tuli ise korda majja lööma. Hiljem kirus abilinnapea ametit pidanud Lang toonast linnavolikogu liiget temale omase iroonilise mõistukõnega:
“Aga ma soovitan lugejatel käia Filharmoonia kammerorkestri kontsertidel. Tegemist on maailmatasemel orkestriga. Tarmo Leinatamm ehk Rehepapp võiks aga koos sõpradega minna õlut jooma, soovitatavalt mõnda teise valda.”
Justiitsminister Lang on oma hinnangutes Leinatamme kohta diplomaatiline: “Meil ei ole praktiliselt mingeid suhteid – ei halvemaid ega paremaid. Me lihtsalt ei puutu juba pikemat aega kokku.”
Leinatamme ametivennad on tema suhtes leebemad. “Arst pole sellest kehvem arst, kui ta poliitikasse läheb,” arvab kolleegi erialasest tõsiseltvõetavusest Estonia dirigent Erki Pehk. Ta tõdeb, et on Leinatamme “esituses” sattunud kuulama vaid muusikale, mis dirigendimeisterlikkust ehk kõige paremini ei ava. “Aga kahtlemata on ta naljahambana võrratu,” lisab Pehk. “Orkestrantidele kindlasti meeldib dirigent, kes oskab nalja teha.”
Viimast tõestab ka 1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus Oslos. Eestit esindanud “Kaelakee hääle” juhtimise eest tunnustas sealne orkester ka televaatajale kepikesega lõbusaid poognaid teinud Leinatamme parima dirigendi tiitliga. Ka mehe enda hinnangul ongi tema suuremad tööalased õnnestumised seotud muusikaga.
Kreisi-mehe pöördepunktid
1995 – Leinatamm liitub Reformierakonnaga. “Reformierakond on selles suhtes tark erakond, et ta ei anna palju lubadusi. Kõik, mis on lubatud, on ka täidetud.”
1996 – pärast mitut väiksemat terviseriket tabab Leinatamme infarkt. Talle tehakse raske südameoperatsioon. Jätab maha suitsetamise ja õllejoomise ning pühendub senisest enam perele. Päevas sõidab rattaga 20 kilomeetrit.
2001 – Leinatamm astub Reformierakonnast välja, lahkumise põhjusena nimetab Tallinna koalitsiooni õõnestanud “venelaste küsimust”. Jätkab linnavolikogus parteituna.
2002 – Liitub Res Publicaga. 2003. aasta valimistel saab ta Jõgeva- ja Tartumaalt Riigikokku kandideerides 3671 valija toetuse.
2005 – Astub Res Publicast välja, liitub Reformierakonnaga, kavatseb Riigikogu liikmena jätkata. “Igaüks võib ju õiendada, et talle ei meeldi Leinatamm, aga seadku siis üles enda kandidatuur ja valigu ennast ise järgmine kord Riigikokku!”
