Poolteist kuud Šotimaal on Eestis kaks minutit

Samal päeval, kui ma poolteist kuud tagasi Šotimaale kolisin, läks mu mobiiltelefon katki. Kõned ja sõnumid küll tulid sisse ja välja, kuid helin ja piiksud olid kadunud, ainult värinaalarm töötas.

Vähemalt oli mul garantii kohalikust poest – ostsin oma väikese Nokia juunikuus Šotimaalt. Internetiotsingu järel selgus, et garantiiremondiga tegeleb Edinburghis ainult üks pood. Viisin oma telefoni juba järgmisel päeval sinna.

Noormehed poes isegi ei vaadanud mu telefoni. “Jaa, me teame küll, mis sellel viga on,” teatasid nad enesekindlalt. Nad seletasid, et mu telefonis tuleb üks osa ära vahetada, kuid siis kaduvat telefonist kõik sinna talletatud kontaktid, sõnumid ja muu info. 

Mul ei olnud teist varianti, tahtsin oma telefoni korda saada. “Meil ei ole praegu siin seda osa, tulge kolmapäeval tagasi.”

Läksingi kolmapäeval. “Täna just meil seda osa ei ole, tulge reedel tagasi,” öeldi siis. Reedel oli uus jutt, et tulge kolmapäeval. Kolmapäeval kutsuti aga uuesti reedeks tagasi...

Pärast kuuendat korda lihtsalt loobusin. Otsustasin, et kannatan oktoobri lõpuni ära, siis tulen Eestisse. Kuigi telefoni garantii siin ei kehti, võtab ühe osa vahetamine ehk pisut vähem aega kui poolteist kuud.

Tallinnasse jõudnud, läksin kohe telefonipoe hoolduskeskusse. Neiu võttis mu telefoni, keeras kruvidest lahti, puhastas vatitikuga kontaktid ära, pani tagasi kokku ja lükkas üle leti minu poole. “Palun. 75 krooni.” Telefon töötas.

Helistasin Edinburghi elukaaslasele ja rääkisin talle, et telefoni korda tegemiseks läks Eestis kaks minutit. Grant ütles selle peale, et meil läks kodus eelmisel päeval gaas ära – küte ja soe vesi käib seal nimelt gaasiga – ning ta on juba kümme korda helistanud, kuid parandaja ei ole ikka veel tulnud. Maja on külm nagu hundilaut ja mustad nõud kogunevad kraanikausi äärele.

Pühapäeval pean ma tagasi Šotimaale sõitma. Kas mõni töömees ei tahaks kaasa tulla?