Projekt eines Wohnhauses

Ajalooline kommunaaldraama. Osades Traugott Silting, Aino Tsaetsili Theodora Väinsalu ja Viktoria King.

17. detsember 1879
Rachmel-Abel Solomijansky

annab musta tindiga allkirja elumaja projektile Tallinna eeslinnas Ioachimsthal-Strassel.

1930

Elamus on 20 kööktuba, neist vaid majaperenaisel

Elviine Mätlikul

kahetoaline korter. Teiste seas asuvad majja elama just Saaremaalt tulnud 20aastane

Adele Uming

, kuuelapselise pere tütre

Aino Tsaetsili Theodora Väinsalu

ema-isa ning vastsündinud

Vello Reki

vanemad.

Märts 1941

Elviine Mätlik põgeneb koos tütar Helmi ja väimees

Traugott Silting

uga Saksamaale. Sealt edasi Austraaliasse Carlingfordi.

1945

Maja natsionaliseeritakse. Tänav nimetatakse ümber Kingissepa järgi.

1953

Majas võetakse ette esimene ja viimane kapitaalremont. Uued seinad, värske roheline värv. Sisse tuuakse vesi ja koridori ehitatakse käimla. "Aga mis remont see niisugune oli! Seinalaudadel vot nii suured praod vahel, et küsisime muudkui naabrite käest kella," arvab Teele-mammi, nagu Adele Umingut kutsutakse.

1980

Maja pannakse "punase joone" alla. Tähendab, et see on peagi muutumas elamiskõlbmatuks. Elanikele pakutakse uusi mugavustega kortereid. Aga Adele ja Aino ja Vello ja nende lapsed ei lähe kuhugi. "Me olime juba harjunud nende inimeste ja selle õuega."

1991

Austraaliast hakkavad saabuma endise majaomaniku väimehe Traugotti konarliku käekirjaga ümbrikud Omandireformiametisse. Traugott nõuab naiseema vara tagasi. Nostalgiahoos mõtleb 71aastane abikaasa kaotanud mees kodumaale tagasi kolida.

Kirjadele ei tule pikka aega vastust. Lõpuks selgitavad omandireformiametnikud välja, et kuna tema abikaasa oli majade tagastamise algusajal juba mulla all, pole tal elamule õigust.

Sundüürnikuhirmust üle saanud elanikud kõpitsevad maja korrastada ja hakkavad erastamispabereid koguma.

23. aprill 2000

Üle poole korteritest on erastatud. Ees seisab järgmine samm – kinnistamine.

Jaanuar 2001

Ühel õhtupoolikul ilmub õuele nahktagis koguka sõbra saatel

Peeter Hansen

, kes tutvustab ennast majaomaniku esindajana. Vahepeal on seadus muutunud ja 82aastane Traugott teada saanud, et tal on siiski varale õigused. Kuid mees ise on tagasipöördumismõtted maha matnud – nägemine hakkab juba veidi viletsaks jääma. Nõudeõiguse on ta loovutanud 50 000 Austraalia dollari eest oma vennapojale

Harri Terasverele

(56), kes omakorda on volitanud Peeter Hanseni.

Mehe sõnum on lihtne: korjake oma kimpsud-kompsud kokku ja kaduge kus kurat.

Erastamisega korteriomanikeks saanud elanikud aga hakkavad vastu. Seega jääb Hansenil loota vaid veel erastamata korteritele ja ülejäänute eest saada kompensatsiooni 100 403 EVP krooni ja 85 senti. See teeks pärisrahas umbes viiskümmend tuhat, millega mees selgelt rahul ei ole. Sest juba ainult krundi väärtus on üle miljoni.

Tema uus plaan on korterid turuväärtusega ära hinnata lasta ja see raha riigilt välja pressida.

11. märts 2002

Hansen ilmub Juhkentali tänavale koos Arco Vara hindajaga ja nõuab elanikelt sisselaskmist, et korterites pilte teha. "Ma helistasin kohe politseisse ja mulle öeldi, et neil pole mingit õigust, kui ma ei luba. Öeldi, et ei tohigi kedagi sisse lasta!" seletab pesuköögielanik

Viktoria King

.

Marju Maasik

emaga kuuleb läbi maja hõredate seinte, kuidas Hansen hindajaga vaidleb. "Lähme tungime sisse, neil pole mingit õigust! utsitab Hansen.

Hindaja puikleb vastu.

"Lollide inimestega ei saa asju ajada," tigetseb Hansen ja Volkswagen vurab maja eest minema.

12. märts

Viktoria King kihutab Maa-ametisse. "Kui kaugel meie erastamine on?" möirgab proua King.

Ta visatakse viisakalt välja. Ka Marju Maasik saadetakse oma erastamispaberitega Maa-ametist tagasi. Maja ümber käib vaidlus ja niikaua ei saa maad erastada. Ega üldse midagi peale hakata. Sest Hansen on otsustanud väärtuslikule krundile käpa peale panna.

Majaelanike portree

Korter 3
40 m² 
Adele Uming

(81)

Üks vanemaid majaelanikke räägib saare keelt, kuigi tuli juba 20aastase tütarlapsena Saaremaalt Juhkentali elama. Elas seal pommitamise üle. Kasvatas üles oma tütre Urve ja hoidis lapselapsi.

Korter 5
 24 m² 

Marju Maasik (35)

, Urve tütar. Ta võitleb viimse hingetõmbeni, et kodu alles jääks. "Me oleme siin kõik ise teinud!" Alguses polnud vettki tubades sees. Isa parandas seinu. Oli nii mädanenud, et kassipoeg tuli akna alt läbi tuppa, räägib Marju punaseruuduliste kardinatega köögis.

Tema pojal Mikul (8) on ka suured mured. "Emme, tööõpetus tuleb tunnistusele neli! Ja kas me jäämegi nüüd oma kodust ilma?"

Korter 7
31 m² 
Urve Raun (55)

, Adele tütar

Lahke lokkispäine Urve on selles majas veetnud kogu oma elu. Praegu on Urve sinisel lehel ja ta on koos musta taksi meenutava Riksiga kodus.

Korter 9,
24 m² 
Aino Tsaetsili Theodora Väinsalu

(81)

Aino on maja eluaegne elanik. Kuue õe-vennaga korterit jaganud Ainol ei tule kõigi õdede-vendade nimed hästi meelde – nimesid jagasid vanemad kõigile lastele peoga. "Vaadake, kui tubli vanainimene, saab kõik endaga ise hakkama ja ennast kiita ei luba," seletab proua King.

Korter 10

24 m² 
Vello Rekk (66)

Tema on nii vana majaelanik, et ei mäletagi, kui siia kolis. Eraklikku Vellot peetakse natuke imelikuks. Kui mõnikord ukse lahti teeb, siis sealt hoovav lehk ei sarnane Ajax Floral Fiestaga. Ega temaga hästi jutule ei saa. Eriti kui purjus on, kukub sajatama ega lase kedagi sisse, teavad majaelanikud, kes Vellost siiski lugu peavad. Nii vana elanik ikkagi. Aga korter on tal erastamata ja Vello ise teab öelda, et üks mees lubas tal selle ära teha, aga siiani pole vist teind.

Korter 27
30 m^2,  pesuköögi peal
Viktoria ja Andres

King

Viki on üks hakkaja naine, iseloomustavad majaelanikud. Teda on see erastamise ja maareformiga sekeldamine nii välja vihastanud, et ?ii Linnavalitsuse kui Maa-ameti töötajad juba pelgavad sõnakat Vikit. Mõned aastad tagasi põles Andrese ja Viki korter Magasini tänaval maha, siis andis linn pesuköögi peal oleva korteri. "Meil oli korralik kolmetoaline korter, anti vastu see urgas, ja nüüd tahetakse siit ka välja tõsta!"