Pronksiöö: tulud ja kulud aasta hiljem

Muutunud suhtumine ükskõik millesse ei ole matemaatiline suurus, mistõttu seda on raske arvudes väljendada. Tänaseks ei ole ametlik statistika veel valmis väljastama täpseid andmeid, kas ja kuidas muu­tus Eesti venekeelse elanikkonna suhtumine põhimõttelistesse asjadesse 2007. aasta aprillisündmuste järel. Sellele vaatamata võib venelaste suhtumises täheldada teatud suundumusi.

Kohalike venelaste suhtumine Eesti riiki on muutunud

1. Kas ma tahan eesti keelt rääkida?
Enne
Integratsiooni Sihtasutuse väitel kohalike venelaste eesti keele oskus paraneb. On loomulik, et keelt valdav inimene tahab keelt kasutada olukordades, kus seda on võimalik praktiseerida, kus keeleoskusega saab uhkustada, kus vallatava keele kasutamine tundub kõige loogilisem: tööl, poes, pangas jm.
Nüüd
Niinimetatud integreerunud, eesti keelt valdavad venelased on hakanud olukordades, kus nad on kliendi rollis (poes, pangas jm), sageli loobuma eesti keele rääkimisest. Muidugi mitte kõik Eesti venelased.

2. Eesti on minu maa?
Enne
2000. aastate alguses võtab ajakirjandus käibele mõiste "Eesti venelane". Tartu ülikooli teadlased tulevad oma uurimustes järeldusele, et kohalikud venelased erinevad venemaalastest (niiöelda "ehtsatest" venelastest) ning on hakanud ennast üha rohkem samastama Eestiga.
Nüüd
Lasnamäe kooliõpilaste seas hiljuti korraldatud küsitlus näitab, et vähemalt kolmandik venekeelsetest noortest soovib pärast kooli lõpetamist Eestist ära minna. "Ümberasumine" on vene noorte seas praegu peaaegu kõige sagedamini arutluse all olev teema. Seejuures ei vaadata Venemaa, vaid Euroopa poole.

3. Venemaa on minu maa?
Enne
Suurem osa siinsetest venelastest käsitab Venemaad oma ajaloolise kodumaana. Tuntakse huvi Venemaalt saabuvate uudiste vastu, jälgitakse Venemaa reaktsioone Eesti sündmustele, Vene uudistekanaleid - need on olulised infoallikad.
Nüüd
Kui pärast 2007. aasta aprillirahutusi saabusid Eestisse Vene eksperdid, oli eestivenelaste esmane "köögitasandi" reaktsioon: "Mis neil siia asja on?" On märkimisväärne, et Venemaa riiklik programm, mis on suunatud välismaal elavate venelaste kojukutsumisele, ei ole Eestis populaarne. Kuid viimaste Vene Riigiduuma valimiste ajal oli Eesti venelaste valimisaktiivsus rekordiliselt suur.

4. Ansip - ЧМО?
Enne
Venekeelse elanikkonna seas on vaieldamatult kõige populaarsem Savisaar. Ansipi nimi ei ütle paljudele üldse midagi.
Nüüd
ЧМО - sõnal, mis "ilmus linnapilti" 2007. aasta aprilli lõpus, on kaks tõlgendust. Kõigepealt tähendab see inimest, kes häirib ühiskonda. Vanglažargoonis aga on see "moraalselt laostunud inimene" (Человек Морально Опущенный). Ansipist saab terve hulga anekdootide kangelane. Isegi need, keda poliitika ja majandus eriti ei huvita, leiavad, et kurja juur riigis on Ansip. Tema põhivastane, keda tuleb toetada, on Savisaar. Valitsuse suutmatuse teema jõuab ka n-ö tavaliste inimesteni. Majandust ei usaldata. Ajakirjandust samuti mitte. Tasub meenutada, kuidas venekeelsele elanikkonnale mõjus kuuldus krooni devalveerimisest. Mis puudutab massiteabevahendeid, siis on Vene kanalite asemel kogunud populaarsust Euronews, BBC ja CNN.

5. Kuhu Pronkssõdurile lilled viia?
Enne
Venekeelne elanikkond viis lilli Pronkssõduri kui Suure Isamaasõja võidu sümboli juurde.
Nüüd
Juba praegu on selge, et teatud osa venekeelsest elanikkonnast viib Pronkssõdurile lilli mitte ainult uude asukohta, vaid ka endisesse, väljendades sellega oma protesti valitsuse tegevuse vastu.

6. Milline lipp üles panna?
Enne
Eesti riigilippu suhtuti kui Eesti riigi loomulikku sümbolisse.
Nüüd
Eesti noorte seas on tekkinud uus trend - kaunistada oma autosid Eesti lipuga. Venelaste autodele ei ole Venemaa lippe küll tekkinud, kuid nii Narvas kui ka Tallinnas võib sageli näha autosid, mille tahavaatepeeglit kaunistab must­oranž Georgi lint - võidu sümbol.

Viktoria Ladõnskaja

 

 Tagajärgede harutamine kestab

2008. aasta aprillis käib pronksiöö tagajärgede harutamine üha edasi.

2007: Küberrünnakud Eesti serverite vastu aprilli lõpul - mai algul. Mõnede Eesti allikate kinnitusel oli tegu terrorismiga.
2008: Küberrünnetest on saanud maailmas kõige enam Eestiga seostatud kõneaine, Tallinnas hakkab tööle NATO küberkaitsekeskus.
Samal ajal on ainsana 2007. aasta rünnete eest karistatud trahviga arvutikahjurluse eest Tallinna noormeest Dmitri Galuškevitšit, kes 25.4 -4.5 2007 korraldas DDoS-ründe Reformierakonna serveri vastu. Prokuratuuri õigusabitaotlus Venemaale sai eitava vastuse.

2007, EE 5. aprill: "Seni on pronksmehe teema Eestis siiski erutanud peamiselt üksikuid aktiviste-fanaatikuid mõlemalt poolt. Me ei tea, mis saab, kui neil peaks õnnestuma inimesi massiliselt mobiliseerida. Kõige hullem, mis võib juhtuda, on see, kui keegi saab mingis rüseluses nii tõsiselt kannatada, et saab märtriks."
26. aprillil 2007 tapetakse Tallinnas massirahutuste ajal Venemaa kodanikust noormees Dmitri Ganin.
2008: Põhja ringkonnaprokuratuur uurib tapmist edasi. On üle kuulatud tunnistajaid, teostatud ekspertiise ja läbiotsimisi. Prokuratuur ja politsei kinnitavad, et uurimisega pole viivitatud. Ganini tapmises kedagi kahtlustatavaks ei ole tunnistatud, aga tema peksmise asjas on üle kuulatud 14 inimest.
Venemaa avaldab aeg-ajalt järjekindlalt rahulolematust Ganini tapja(te) leidmise aegluse pärast.

2007: Pronksiöö kahjude hüvitamise taotlusi esitati riigile ligi 27 miljoni eest, sellest tõmmati maha käibemaksutagastused ning umbes miljoni eest taotlusi, kus kahju oli tekitatud pärast 26.-28. aprilli või väljaspool Tallinna ja Jõhvit. Välja maksti umbes 25,6 miljonit.
2008. Rahandusministeerium on saanud tagasi 17 inimeselt alla 15 000 krooni. Kolm inimest peavad kokkuleppe järgi maksma osade kaupa üle 300 000 krooni. Seitse inimest ei nõustunud vabatahtlikult kahju hüvitama, nende vastu on esitatud hagid Viru ja Harju maakohtule kokku 358 000 krooni ulatuses.
Ehkki rahandusministeerium on läbi vaadanud 98 jõustunud kohtuotsust või alaealiste puhul kriminaalasja lõpetamise määrust, ei ole paljudele süüdlastele võimalik kahjunõuet esitada, sest nad pole kahju tekitanud või polnud eeluurimisel võimalik konkreetset kahju välja selgitada.
2007: Tallinna Sadama kaubaveomaht märtsis 4 mln tonni, septembris 2,1 mln tonni.
2008. Tallinna Sadama kaubaveomaht märtsikuus 3 mln tonni.
Tallinna Sadama börsiteatest 29.2.2008: "2007. aasta majandustegevuse tulemus kujunes ootamatu muutuse oludes, kus aasta esimesel poolel kasvutempos liikunud kaubamaht pöördus aasta keskel järsule langusele, mis aasta kokkuvõttes viis kaubamahu vähenemisele 13% võrra. ASi Tallinna Sadam läbiva kauba peamisest lähteriigist Venemaalt lähtuvat vedellasti ja kivisöe voogu suunati kaubaomanike poolt ümber Venemaa enda või teistesse piirkonna sadamatesse."
Välisministeeriumi andmetel maist 2007 kuni jaanuarini 2008 eksport Venemaale kasvas võrreldes aasta varasema perioodiga 9,6 protsenti.

Argo Ideon