Aldo Luud

Kümneaastase poisi enesetapp Sillamäel pani eestlased rääkima koolivägivallast. Praeguseks on Eesti ühiskonnas tõena tsementeerunud arvamus, et surma põhjustas koolikiusamine. Seda hoolimata asjaolust, et tegelikult ei saa me iial teada, kas mehehakatise viis vabasurma koolivägivald või miski muu. See mõistatus jääb tema vanemaid painama alatiseks nagu ka küsimus, miks poeg neilt abi ei palunud, küll aga saatis ühele oma õpetajale sõnumi: „Aidake mind!“ Eestis leidub teinegi traagiline kooliga seotud vägivallajuhtum, mis raputas ühiskonda. See on Viljandi koolitulistamine neli aastat tagasi.

Avalikkus mäletab seda lugu umbes nii: igati eeskujulikust Eesti perest pärit 15aastane koolipoiss sai kogemata ligi isa tulirelvale ning tulistas tunnis oma saksa keele õpetajat, kes oli olnud temaga liiga karm ja nõudlik. Isegi poisi kooli hoolekokku kuulunud isa kinnitas, et õpetaja käitumine oli kiusamisest „palju tõsisem“ (Delfi 19.10.2015).

Juhtumi osas langetatud kolm kohtuotsust kirjeldavad toimunut siiski paljus teisiti kui seni avaldatud. Kokku 68 leheküljel osutatakse, kuidas 27. oktoobril 2014 Paalalinna koolis sooritatud roimani viis ränkade vigade jada. Kohtudokumentidest selguvate detailide valguses näib kohati uskumatu, et sündmustel lasti areneda veriste tagajärgedeni. Viljandi juhtum näitab, kui oluline on, et vanemad, sugulased, naabrid, hingekarjased, kaasõpilased, õpetajad ning kooli juhtkond teaks, mida teha, et katastroofi ennetada. Selleks on mõistmine väga vajalik. Just detailide, pisiaspektide ja ohumärkide mõistmine.

« Avalehele 235 Kommentaari
Loe veel: