Rahamaias libaarst
Tallinna perearst Siiri Lüdimoisi kabinetti saabus 2002. aasta sügisel keskealine daam, kes tutvustas ennast kardioloog E.B-na. Tema saaga oli usutav ja hale: B. olla pikki aastaid Mustamäe Haigla kardiokirurgia osakonnas dr Sullingu käe all palatiarstina töötanud, siis aga ebameeldivat altkäemaksuskandaali pealt näinud ning päevapealt erapraksisesse suundunud. Paraku olevat Kristiine keskuses leitud ruumide remontimine ja bürokraatialohega heitlemine osutunud oodatust raskemaks, mistõttu B. tahaks vahepeal mõningaid oma kauaaegseid patsiente siia toredasse perearstikabinetti uuringutele tuua. Miks mitte aidata, mõeldi dr Lüdimoisi praksises.
Otseseid kahtlusi ei äratanud ju miski, ehkki dr B. käitumises oli teatavaid häirivaid jooni.
“Kui kardioloog ei mõista kardiogrammi analüüsida ning tema farmakoloogiaalased teadmised on jäänud peatuma aastasse 1986, on asi ikka niru küll,” ütleb Lüdimoisi juures töötav dr Le Vallikivi.
Koostöö siiski jätkus, sest ega kõik arstid saagi uusimate teadussaavutustega kursis olla.
Vürtsikad hügieeniloengud
Toimekas naisterahvas ei esinenud arstina mitte ainult perearstikabinetis, vaid ka Eesti Esimeses Erakosmeetikakoolis, kus “kardioloog ja bioloog B” juba kaks aastat hügieeniloenguid oli lugenud. Tõsi, ta polnud esitanud oma diplomit, kuid kool ei nõudnud seda eriti otsustavalt. “B. mängis ennast nii meeldivaks, et kogu kateeder väga hindas teda,” ohkab kooli direktriss Merike Ivask.
Tundides ei rääkinud B. mitte ainult hügieenist – loenguid elavdasid pikantsed stoorid “elust enesest”. Näiteks pajatas B. riigikogu liikmetest, kes erinevate eksootiliste tõbedega tema pool ravil olla käinud. Esitus oli osav, stiil vaimukas, populaarsus vältimatu.
Kiiresti võitis lektor B. tundengite usalduse ka ihuarstina. Miks mitte nõu küsida, kui nii erudeeritud tohter käepärast? Naljakal kombel ei kutsunud B. patsiente kunagi enda kliinikusse, vaid käis ise õpilaste kodudes ravi määramas. “Küll ta kuulas ja koputas, küsis üldise tervise järele,” meenutab Ivask.
Mõne aja pärast hakkas aga selguma, et armastatud lektor vajab raha – palju raha. “Heategevat laenu” küsis B. oma õpilastelt, kusjuures summad ulatusid 30 000 kroonini. “Ma täpselt ei tea, kuhu ta raha kulutas, aga meile mõtles ta välja igasuguseid usutavaid ettekäändeid – küll oli tal seda vaja praksise avamiseks, küll liisingu jaoks, küll oma kliiniku arstide Inglismaale komandeerimiseks,” ohkab Ivask.
Teeme ise tilgutusravi
Lisaks kosmeetikakooli ja perearstikabineti vahet saalimisele pidas B. ka isiklikke patsiente. Näiteks ravis ta Žemtšugovite perekonda, kelle naispoolt kohtas B. Tulika tänaval asuvas second-handi kaupluses. Kasutatud riiete vahel tekkis naistel usalduslik jutuajamine ning kui proua mainis oma kunagist infarkti, teadis B. pakkuda mitmeid ravivõimalusi. Üheks abivahendiks oli veenisisene infusioonravi vedelikuga, mis “spetsiaalselt dr Sullingu kaudu California Ülikoolist kohale tellitud”. P>
Mida meditsiinihuviline naisterahvas Žemtšugovite õrnemale poolele sisse tilgutas, teab ilmselt vaid libadoktor ise, sest Sullingu osakonnas pole imerohust midagi kuuldud. Perearstikabinetis aga mäletatakse, et vahepeal käis B. uurimas, kas tilguteid müüakse apteegis “koos lohviga või ilma lohvita”. “Hea arstiküsimus küll,” muigab Vallikivi kibedalt.
Kuna tilguti all olekust suuremat kahju ei tekkinud, võitis B. perekonna usalduse. “Ta oli meil praktiliselt omainimene,” on Oleg Žemtšugov murtud, “rääkis, et oli tuntud südamekirurg, kuid mõned aastad tagasi tehti talle Kopenhaagenis silmalõikus ja nägemise tõttu pole enam võimalik kirurgitööd teha. Oh, see asi oli nagu unenäos.”
Ühiste õhtusöökide käigus ilmnes ka see, et peresõpra kimbutavad majandusmured. Kõigepealt läks äri jaoks vaja 60 000 krooni, siis tekkis aga puudus 40 000 kroonist, et kiiresti Kopenhaagenisse uuele operatsioonile minna – silma sisse operereeritud kristall olevat paigalt nihkumas. Perekond leidis vajaliku raha ja tegi ettepaneku B. ka lennujaama viia, kuid viimane keeldus: ta reisivat kõigepealt Helsingisse, kuhu kliiniku eralennuk vastu sõitvat.
B. pidi Žemtšugovitele kohe pärast oppi helistama, kuid kõne said nad hoopis Siiri Lüdimoisi praksisest. Selgus: B. polegi kardioloog, vaid kohtukorras karistatud petis, kelle vastu võlanõudeid ligi poole miljoni ulatuses.
Võrk kukub kokku
29. aprillil helistas Siiri Lüdimõisi perearstikabinetti anonüümne daam ning soovis vestelda dr E.B. endaga. “Kõne vastuvõtnud õde teatas, et see inimene siin ei tööta ja käib väga harva nägu näitamas,” meenutab dr Vallikivi. “Daam oli imestunud ja ütles, et B. räägib mitmes seltskonnas, kuidas tema on pikemaks ajaks Austraaliasse sõitnud dr Lüdimoisi ametlik asendusarst ja töötab iga issanda päev Pärnu maantee 67a kella üheksast viieni. Koormus olevat väga suur, nimistus 2000 patsienti ja lisaks tuleb põhitöö kõrvalt välja õpetada üht väga noort ja algajat tohtrit, kes üksinda kuidagi hakkama ei saa. Nagu juba arvata võis, oli selle äpu nimi dr Vallikivi.”
Nördinud meedikud alustasid B. tegevuse uurimiseks jälitustegevust. Sullingu osakonnas polnud E.B-st keegi midagi kuulnud, ka ei leitud sellenimelist inimest tervishoiutöötajate registrist. Midagi siiski ilmnes: E.B. oli töötanud aastaid lihtsa haiglalaborandina, 1997. aastal karistas Tartu Linnakohus daami aga KrK § 143 lg 2 p 11 alusel. Nimelt oli B. kelleltki M. Kõrgelt petnud välja 214 000 krooni, lubades raha paigutada paljutõotavasse firmasse AS Nycomed Sefa. Raha kadus jäljetult.
Vallikivi püüdis asja anda ka politseisse, kuid kuulis et kuna asjatoimetustes puudus vägivald, ei plaani politsei kriminaalasja algatada.
Mis E.B-d petuteele minema sundis, on mõistatus. “Ta ütles, et ei tea seda isegi,” meenutab Ivask. Siiski räägitakse amfetamiinist, armastusest kasiiinoatmosfääri vastu. Oleg Þemtðugov vannutas daami minema kloostrisse ja seal patte kahetsema, kuid kui B-le helistame, on ta hoopis “arsti juures”. “See on täiesti alusetu väide. Mina ei ole esinenud südamearstina! Olen kodus ja tööd mul ei ole!” teatab daam ärevalt.
E.B. tõotab, et esitab järgmisel päeval toimunust ka põhjaliku omapoolse versiooni. Kui kokkulepitud aeg saabub, ei võta proua aga enam toru.
* Toimetus teab libaarsti täisnime.
