Rahva Hääl oli. Rikaste Hääl tuleb?
Suurärimees Oliver Kruuda ja tema lähemad kaastöötajad kohtusid vana aasta lõpus Eesti Maja restoranis trobikonna majandusajakirjanikega. Loomulikult tuli jutuks meediasse investeerimine, sest Kruuda oli ostnud jupi ajalehest Põhjarannik ning käputäie ajakirju: Justi, Sporditähe, Ärielu, Muumi ja Basketi.
Kruuda lubas, et see pole veel kõik. Kalev teatas ametlikult, et soovib "ajakirjandusturule orienteeritud investeerimisportfelli laiendada" ja et "eeldusel, et hea ajakirjandus on ettevõtluse vorm nagu iga teinegi, taotleb Kalev kasvufaasis ajakirjandusturult pikaajalist ja stabiilset kasumit".
Kruuda rääkis õhtusöögil, et sekkuks lehetegemisse ja helistaks Põhjaranniku peatoimetajale siis, "kui tehakse kellelegi põhjendamatult ja ühepoolselt haiget. Juhul muidugi, kui kuulda võetakse."
Tasakaalustatud ajakirjanduse näiteks tõi ta Maalehe.
Kalevi kontserni turundusjuht Alar Pink lubas, et meedias võetakse ette midagi suurt ja täiesti rutiinivaba. Kui hästi läheb, siis võib see õnnestuda. Kruuda lisas, et ega meedia pole lihtne äri. Kalev teeb aastaid ühe ja sama retsepti järgi šokolaadi ning isegi siis läheb mõnikord midagi nässu. Ajalehes peab aga iga päev uue sisu tootma.
Kuigi praegu räägitakse palju Kruuda oma uue suure päevalehe loomisest, on tõenäoliselt järgmisena tema sihikul hoopis ajakirju kirjastav Presshouse, mis juba pikemat aega kosilast ootab. See firma, mis annab välja kümmet ajakirja (näiteks Di, Saldo, Naisteleht, Tervis pluss), on kogu oma tegutsemisaja jooksul olnud kasumis vaid ühe korra ja ka siis alla saja tuhande krooni suuruse summaga.
Presshouse'i juhatuse esimees ja osanik Janis Kaal ütles Ekspressile, et ta pole Kruudaga rääkinud. "Ma olen viisakas inimene ja kuulan kõik ettepanekud ära. Meie poolt ei ole talle ka pakkumist tehtud. Meil on ajakirjade turul tegemist küll, teeme uusi väljaandeid hoopiski."
Kaal avaldas arvamust, et "üks uus meediakontsern mahub Eestisse kindlasti veel ära, kõik sõltub äriideest".
Hans H., kas müüd oma lehed ära?
Mullu kevadel käis Hans H. Luige juures Ekspress Grupi hinda küsimas üks Keskerakonna soosikute hulka kuuluv kinnisvaramagnaat. Maakuulamisest kaugemale ei jõutud. Küllap oleks sama tegelane või mõni tema kompanjon külastanud ka Postimehe omanikku Eesti Meediat, kuid tolle firma peremees on Norra börsiettevõte Schibsted.
Seni on ärituusad piirdunud tagasihoidlikumate meediakatsetustega. Näiteks Oleg Gross annab Rakveres välja tasuta nädalalehte Kuulutaja, mis avaldab muu hulgas tema poodide sooduspakkumisi. Viinatööstur Igor Savenkov aga kirjastab päevalehte Molodjož Estonii ja nädalalõpulisa ME Subbota.
Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo omas juba kohalikku raadiojaama Kadi. Kui mullu ajalehest Meie Maa lahku löönud ajakirjanikud käisid tema juures palvega anda raha uue lehe tegemiseks, oli Leedo nõus. Tema rahaga asutati ajaleht Oma Saar.
Nii raadiojaama kui ka ajalehte juhib siseminister Kalle Laaneti naine Kaie Rõõm-Laanet. Kui siia lisada, et Leedo kuulub Keskerakonna rahastajate sekka, on täiesti loomulik, et lehetegemist saatis jutt, et partei saab endale Keskn& amp; auml;dala kõrvale uue väljaande. Praeguseks on väited lehe kallutatusest kadunud.
Detsembris ostis Jüri Vilmsi Sihtkapital Tallinna päevalehe Vesti Dnja. Riigikogu valimiste eel saab kuni kümnetuhandelises tiraažis trükitud ajalehest oluline tööriist venelastest valijate mõjutamisel. Õigemini nende juhatamisel Keskerakonna kandidaatide manu - sest Vilmsi sihtkapital kirjastab ka partei nädalalehte Kesknädal. Kust sihtkapital ostuks raha sai? Tõenäoliselt mõnelt keskparteid soosivalt rikkalt mehelt, näiteks laenuna.
Teeme Äripäevale ära!
Kohalikud nn minigarhid on oma suure ajalehe ideed arutanud varemgi. Näiteks mõne aasta eest toimus Suurettevõtjate Assotsiatsioonis arutelu, miks on ärimeeste maine kehv. Muidugi läks ajalehtede kirumiseks ning mitu prominentset tegelast kuulutasid, et nemad enam Äripäevaga ei suhtle, sest see mõnitab rasket igapäevatööd tegevaid majandustegelasi.
Laialt tuntuks sai ajalehe ja Baltika omaniku Meelis Milderi tüli, mistõttu Baltika loobus ajutiselt lehe tellimisest. Sama tegi tuntud kalandustegelane Tiit Kõuhkna. Isegi Hansapank kaalus lehe boikottimist.
Üks suurärimeestest pakkus Toompeal peetud nõupidamisel välja, et mis me jamame, teeme parem ise uue ajalehe. Ta naerdi samas sõbralikult välja: "Kui Äripäev kirjutab meist ühe kohta esiküljel suurte rasvaste tähtedega, et ta on siga, ja me teeme konkurendi, siis peame ise konkurentsis püsimiseks ära trükkima sedasama ja veel suuremate tähtedega. Kas siis sellel on mõtet?"
Ka Res Publica endine abilinnapea Tallinnas, praegune Volta tegevjuht Aivar Reivik tunnistab: "Olen öelnud mõnele tuttavale, et kui neile ei meeldi praegused ajalehed, siis tehku oma ajaleht! Aga Kruudale ma küll pole kunagi nii öelnud. Eks ta ole nuhelda saanud, võib-olla nüüd tahab ise teisi nuhelda. Ei usu, et sealt nüüd vägev päevaleht tulemas on."
Arvamused kõiguvad seinast seina
Minigarhide suhted meediaga on väga erinevad. Kinnisvara- ja teeninduskuningas Urmas Sõõrumaa käis Kroonikas külalistoimetajaks ja oli mullu valmis ära ostma kogu ajakirja tiraaži, kui see avaldas piinliku sisuga usutluse president Arnold Rüütli tütrega.
Ehitusettevõtja Toomas Annus ei võtnud aga ajakirjanikke vahepeal üldse jutule, sest meedia tüütas teda varem lausa mõttetute küsimustega. Eriti viskas Annusel üle aga Hansapanga eksjuhi Indrek Neivelti maksujama kajastamine.
Suurt osa neid suurärimehi ja ajakirjandust ühendab üks inimene: suhtemees Meelis Kubits. Tema kundede seas pole mitte ainult Oliver Kruuda, vaid otsapidi ka Urmas Sõõrumaa, Toomas Annus, Tallinki peremees Enn Pant, praamikuningas Vjatšeslav Leedo ja Edelaraudtee omanik Marcel Vichmann.
Kubits ütleb oma mainekate kundede kohta: "Nende motiivid seoses ajakirjandusega on väga erinevad ja nii-öelda ära panna neist keegi kindlasti ei taha. Ma ei usu RERi tüüpi meediagrupi sündi."
Kuidas Kruudast sai meediastaar
Augustis 2005 hukkusid kopteriõnnetuses Oliver Kruuda abikaasa ja õde. Meedia ei lasknud tal kaua leinata, sest valimised olid tulemas.
Esmalt sokutas Res Publica lehtedesse info, et Kruuda müüs majandusminister Edgar Savisaarele üliodavalt maja Keila-Joal. Seejärel paiskas ärimees ise turule K-kohukese, mille kaubamärk meenutas Keskerakonna oma.
Kruuda luges kokku, et ainuüksi Päevalehe uudistes esines tema nimi 45 päeva jooksul 39 korda. Ta imestas, kui kuulis reporter Toivo Tänavsuult, "et see pole üldse seoses valimistega".
"See aeg treenis mind. Ma sain nn elevandi tallanaha endale. Luik andis mulle 30 päeva isiklikust peretraumast toibuda. Võib-olla oli see isegi hea, et mind rakendati töösse, aga lastele jäi liiga vähe aega," tunnistas ärimees Ekspressile.
Kuid see polnud ainus tulemus. Juba tol sügisel rääkis ta tuttavatele-sõpradele mõttevälgatusest teha oma ajaleht.
Pooleteise aastaga on Kruuda mõte edasi arenenud. Läinud nädalal ilmuski Äripäevas üllatav foto Kruuda kontorist. Selle seinad olid kaetud jaanuari algul suuremates ajalehtedes ilmunud toimetuse töötajate fotogaleriidega. Vali ja palka!
Kes on minigarh?
Venemaal nimetatakse minigarhideks ärimehi, kelle aastasissetulek jääb alla 50 miljoni dollari (600 miljonit krooni).
