Räpase pommi materjal Saue külje all
Kui aktsiaseltsi Steri töötajad mõni nädal tagasi uut
tööstuslikku steriliseerimistehast Postimehele tutvustasid,
poseerisid nad fotol kiirgusmõõdikuga, et rõhutada nende
tehnoloogia turvalisust. Eestis unikaalne kiirgusaparaat asub puhkeasendis
seitsme meetri sügavusel veebasseinis ja ruumis, mida ümbritseb
omakorda 1,7 meetrit paks betoonsein, rahustavad firma esindajad. Ka
ettevõtte põhitegevusala on üllas ja süütu –
meditsiinis kasutavate vahendite, näiteks süstalde
steriliseerimine.
Ent kõik asjaosalised, eesotsas firma juhatuse liikme Jaanus
Pikaniga, vältisid täpset vastust – kui võimas on
Saue valda paigutatud kiirgusallikas. Riikliku Kiirguskeskuse direktor
Merle Lust möönis, et see allikas on seotud
tavalisest suurema riskiga, kuid puhkerežiimis on kiirgus tööruumis
loodusliku fooni piires. Jaanus Pikani sõnul on vähiraviks
kasutatava seadme kiirgustase siiski märksa madalam. Vastuoluline jutt.
Juba päev pärast artiklit saatis Sauelt pärit Tiit
Soorm Kiirguskeskusele teabenõude. Lennuameti
arendusnõunikuna töötav Soorm, kelle ema ja palju tuttavaid
elab Sauel, soovis näha firma kiirgustegevusluba. Kui isegi
hambaravikabineti röntgeniaparaatide load ripuvad Kiirguskeskuse
koduleheküljel üleval, siis AS Steri oma puudub sealt tänini,
ehkki see väljastati juba 4. jaanuaril.
“Mulle ei meeldi kiiritus ja radiatsioon,” põhjendab keemiainseneri
haridusega Soorm oma huvi. “Mul hakkab juba neist sõnadest paha.
Niisuguseid asju ei tehta elanikke teavitamata.” Soormi hämmeldus ja mure
kasvas, kui umbes pooleteise kilomeetri kaugusel asuva Saue linnavolikogu
esimees Orm Valtson kuulis kiiritusrajatisest temalt esimest
korda. Administratiivselt asub objekt siiski Saue vallas.
Jaanus Pikani sõnul tutvustati steriliseerimisvabriku plaani
kohtumisel kohaliku Alliku küla rahvale. “Me saime aru, et nad on heal
meelel nõus, kui nad said aru, milles asi seisneb,” räägib
Pikani, kelle sõnul terendab tänu vabrikule tulevikus
võimalus luua sinna kanti uusi töökohti. Ta on valmis
kahtluste hajutamiseks Saue vallavolikogule tehases ekskursiooni korraldama.
“Näiteks tavaline katlamaja on tõenäoliselt keskkonnaohtlikum
kui see,” võrdleb arstiharidusega Pikani.
“See kiirgus tapaks minutitega”
Pärast pisikest vägikaikavedu kodanik Soormile siiski saadeti
kiirgustegevusloa koopia. See loetleb 12 koobalt-kiirgusallikat (igaüks
algaktiivsusega keskmiselt 465 TBq ehk terabekrelli), mille aktiivsus kokku on
ligi 5600 TBq. Tavainimesele, sh teabenõude autorile on see nagu hiina
keel. Seda enam, et keskkooli füüsikaõpikust on tuttav pigem
mõõtühik siivert või kürii.
Ekspressil kulus kaks päeva ja kümmekond telefonikõnet, et
leida Eestist sõltumatu spetsialist, kes need numbrid lahti
dešifreeriks. Aga kui selline mees lõpuks leidus, on tulemus
hämmastav. Pärast kiirgusloaga tutvumist ja mõningaid arvutusi
kinnitab meditsiinifüüsik Eduard Gerškevitš, et
tegemist on siiski väga aktiivse allikaga.
Onkoloogiakeskus, kus Gerškevitš ise töötab, kasutab
vähikiiritusraviks samasugust koobalt-radionukliidi algaktiivsusega 160
TBq. “Seega üks steriliseerimisseadme allikas on umbes kolm korda
aktiivsem,” hindab Gerškevitš. “12 allikat kokku on 35 korda aktiivsemad kui
meie allikas.”
Sarnasele tulemusele jõuab Šveitsis Euroopa Tuumauuringute Keskuses
(CERN) töötanud füüsikateadur Andi Hektor.
“Näiteks meditsiinilised kiirgusallikad on tüüpiliselt vahemikus
37–560 TBq, seega vähemalt kümme korda nõrgemad,” kirjutab
teadur. “Sellised tüüpilised meditsiinilised allikad annavad
inimesega otseselt kokku puutudes surmava kiirgusdoosi tundidega. Nimetatud
allikas tapaks minutitega.”
Töötajad pole enesetapjad
Seni oli Eesti võimsaim töös olev aparaat just
meditsiinifüüsik Gerškevitši hoole all olev
vähikiiritusraviseade Hiiul Onkoloogiakeskuses (mis, meenutame, on 35
korda nõrgem).
Pikani väitel pole maailmas selles valdkonnas kombeks võimsusi
avaldada – see on ärisaladus. “Võimsus iseenesest ei ütle
midagi. Kui inimene sinna radiatsioonivälja läheb, siis see on
ühtemoodi kahjulik,” sõnab Pikani. “See on nagu ülekuumenenud
aur – on ta 120 või 180 kraadi, kahjulik on ikka.” Objekti ohutuse parim
tõestus on tema sõnul inimesed, kes sinna iga hommik
tööle lähevad. Nad pole ju ometi enesetapjad.
Ka Ekspressi konsulteerinud füüsikute sõnul pole mureks
mingit põhjust, eeldusel, et kõik turvanormid on täidetud.
Ja Pikani sõnul on need kõrgeimast klassist. Kasutusel on koodid,
turvavõtmed, arvutisüsteemid, sensorid, varugeneraatorid ja
kõikmõeldav muu tehnika, et takistada inimese juhuslikku
või tahtlikku sattumist kiirguskambrisse. “Sinna lihtsalt EI SAA
sattuda. Seda ei saa juhtuda mitte kunagi,” kordab Pikani.
“Räpase pommi” materjal
“Aga kui keegi pahatahtlikult midagi teeb? Seda asutust röövib
või ründab? Milline on see turvasüsteem siis?” küsib Tiit
Soorm, kes töötas Nõukogude ajal
Pöögelmanni-nimelises elektroonikatehases ja uuris kiirguse
mõju mikroskeemidele. “Vene ajal olid sellised objektid kahekordse
okastraadi taga ja seal patrullisid püssimehed.”
Sauel olev koobalt (Co-60) on metall, mille kogus, arvestades tema
kiirgusvõimsust, on tilluke, vaid mõnesaja grammi piires. Need on
tegelikult pooleteise sentimeetri ja viie millimeetri paksused
metalliliistakad, mis asuvad igaüks 12 spetsiaalses pinalis.
Selle materjali sattumine kurjadesse kätesse oleks
õudusunenägu. “Kõige ohtlikum oleks selline allikas juhul,
kui see pulbriks teha ja siis näiteks väikese lõhkekeha abil
kusagil linnas laiali paisata. See võiks tappa väga palju inimesi
ja reostaks aastateks ära suure piirkonna,” leiab Andi Hektor. Seda
tuntakse “räpase pommina” ja neid kardavad terrori vastu võitlejad
rohkem kui tuld. Seni pole ükski kuri organisatsioon õnneks
teadaolevalt piisavalt radioaktiivset ainet hankinud.
Pikani arvates oleks isegi otsene väljast tulev rünne
mõttetu, sest koobalti kätte saamine oleks kogust arvestades liiga
tülikas. “Riski ei ole olemas, kui keegi ei otsusta just ebaloomuliku
jõuga maja ära lammutada ja koobaltit välja tuua,” on
firmajuhi meelest oht väga teoreetiline.
Kiirgusallikas tulevases elurajoonis
Mullu kehtima hakanud kiirgusseaduse järgi läks
kiirgustegevuslubade väljaandmine kiirguskeskuselt otse
keskkonnaministeeriumi kätte ja seega allkirjastas Steri loa minister
Villu Reiljan. Aparaati hetkel veel testitakse ja firma loodab
kommertstöid alustada juba märtsis.
Seni pole suure kella külge riputatud fakti, et tegelikult pole Sauel
alustav tehas ainus omasugune mitte ainult Baltimaades, vaid kogu
Skandinaavias. Pikani kinnitusel läheb lõviosa
steriliseerimisteenusest ekspordiks, peamiselt Soome ja Rootsi turule. Sellele
viitab ka ettevõtte põhjalik ingliskeelne veebisait ja fakt, et
ettevõtte pangalaenule andis lisatagatise eksporti toetav riiklik
sihtasutus Kredex.
Kõrgkiiritusseadme rajamine Sauele on seda üllatavam, et
kohalike planeeringute järgi on naabrusse kavandatud uuselamurajoon.
“Küla on seal lähedal ja suureneb kogu aeg,” imestab Soorm, kelle
sõnul Saue rahvale ei kõssatudki tehasest enne, kui nad sellest
lehest lugesid. “Hiiul onkoloogiahaiglas on sarnased aparaadid
töötanud mitukümmend aastat,” teab Pikani. “Sealsamas on ka
elurajoon, sajakonna meetri kaugusel.”
Soormi sõnul on valla dokumentides keskkonnaohu allikatena küll
ära toodud kohalik prügimägi ja isegi üle lendavad
lennukid, ent steriliseerimistehast ei peetud märkimise
vääriliseks. Rääkimata sellest, et oleks enne rajamist
keskkonnamõjusid hinnatud. “Rahva informeerimine on vajalik kas
või kahtluste hajutamiseks,” leiab Soorm.
Kohalikud omavalitsusjuhid süvenesid steriliseerimistehase
küsimusse alles pärast ajakirjanduses ilmunud lugusid. Sel
teisipäeval tegi objektist linnulennult paari kilomeetri kaugusel asuva
Saue linna valitsus avalduse, milles protestis Steri tegevuse vastu ja teatas
valmidusest kasutada linlaste huvide kaitsmiseks kõiki õiguslikke
vahendeid. Saue vald, kelle territooriumil tehas administratiivselt asub,
teatas, et tellib uuringu, et teada saada, kas Alliku külla paigaldatud
kiirgusallikas võib olla ohtlik.
5600 000 000 000 000 radioaktiivset lagunemist sekundis
- Steri põhiaktsionärid on Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Geenivaramu endine juht Jaanus Pikani (OÜ Mesikas kaudu) ning rootsi päritolu Klas Gustav Göran Hellers, kes on samas valdkonnas aastaid Rootsis töötanud. Väiksemad aktsionärid on endine hansapankur ja investeerija Heldur Meerits ning Marati endine juht Rein Lehtmets.
- Kokku on Eestis kiirgustegevusloa saanud ligi 500 asutust, kellest ligi poole moodustavad hambaarstid. AS Steri kiirgustegevuslube on kaks, millest üks ripub avalikult veebis (kontrollkiirgusallikas kiirgustaseme mõõteseadmete testimiseks). Teine luba, mis puudutab kõrgkiirgusallikat, väljas pole.
- Ühik bekrell (Bq) mõõdab radioaktiivse aine aktiivsust. Üks Bq tähendab, et ainetükis toimub üks radioaktiivne lagunemine sekundis. Seega allikas, mille aktiivsus on 5600 TBq, toimub 5600 000 000 000 000 ehk 5600 triljonit radioaktiivset lagunemist sekundis.
- Saue steriliseerimistehase süda on kiirguskamber, mille basseini põhjas asub kiirgusallikas. Steriliseeritav kaup viiakse 44 alumiiniumkonteineris relsse pidi kiirguskambrisse. Aparaadi “sisselülitamiseks” tõstetakse kiirgusallikas veest välja. Sõltuvalt kauba iseloomust kestab tsükkel paar tundi.
- Et saavutada ühtlast doosi, tiirutab kaup automaatselt ümber kiirgusallika. Kiirguse eelis materjalide steriliseerimisel, erinevalt näiteks kuumutamisest, on see, et radiatsioon ei mõjuta pakendit.
- Peale muude rakenduste saab tehnoloogiat kasutada näiteks ka riskijäätmete kahjutuks tegemiseks. Näiteks võib haiglajäätmeid (süstlad, verised sidemed) pärast töötlemist tavaprügilasse viia.
Allikas: Andi Hektor, Wikipedia, Kiirguskeskuse kodulehekülg.
