REISIARVUSTUS: Karaokega svenssonite vastu
Viimane parvlaev, millega kunagi Rootsi sõitsin, oli Estonia. Järelikult on ülim aeg taas sedasorti sõiduriistaga tutvust teha. Tänu suurele reisiseltskonnale ei maksa reis suurt midagi: kaks öist sõitu koos sauna, õhtusöögi ja dringikupongiga nõuab veidi üle 600 krooni inimese kohta. Selle eest ei täitu Fantaasia ega pakuta Romantikat, üle mere viib meid retrolaev Regina Baltica.
Ehk olin ma kümme aastat tagasi palju pisem või on vahepeal rakendunud tõsine kokkuhoiupoliitika, igatahes kajutid pole suuremad vanaema seinakapist. Kui kajutikaaslane heidab koikule külili või pressib end näoli nagisse, saab teine avada pesuruum-tualeti ukse. Seda tehes tunnen end kui peened suurilmadaamid telesarja Sex & the City rongireisi-stseenis: kas tõesti peab duši alla minema peldikupotil istudes!? Sellest hädast päästab laeva sügavuses asuv saun, kus on küll ainult kaks dušši, kuid see-eest üsna kogukas lavaruum ja parajalt sügav pisike ovaalne bassein.
Kitsastel kajutioludel on loomulikult väga loogiline seletus: härrased reederid viitavad, et võiksid veeta kõik laevas veedetud ärkvelolekutunnid baarides-kauplustes. Neid on siin valida mitu. Laeva ainsa a la carte restorani hinnatase ehmatab küll kohe ukselt tagasi pöörduma, kuid mõnes lihtsama interjööriga kohas saab üsna Tallinna kesklinna hinnatasemel söönuks. Rootsi laud on muidugi äärmiselt rikkalik ning kõiki pakutavaid hõrgutisi ei jõuagi ära kaeda, rääkimata proovimisest. Hämmastav on vaid see, et buffee hulka kuuluvad küll kohv ja tee, aga mitte tavaline joogivesi. Et alkoholi peab lisatasu eest soetama, on mõistetav.
Õhtu edenedes tuleb ära proovida ka lapsepõlves vaid kaugeks unelmaks jäänud pallimeri. Kui oleme just sini-puna-kollaste kerade vahelt sõbranna taskutelefoni üles leidnud, saabub üks pardateenindaja ja teatab leebe häälega, et loodetavasti oleme nüüd endal isu täis lõbutsenud, sest ta peab paraku selle “alla 12-aastastele lastele” mõeldud atraktsiooni ööseks lukku panema.
Too teenindaja on parfümeeriapoe üliabivalmi müüja kõrval ainus sel laeval, kes näitab üles soovi meie reisikogemust meeldivamaks muuta. Ülejäänud puhkudel kostitab näiteks vormiriides laevatöötaja kajutirägastikus õige numbri otsijat teejuhatusega stiilis “kurat seda teab!” või tõreleb teenindaja sööklas lauasistujatega: “te istute vales laua otsas, ma ei pääse siit nõusid korjama!”.
Hilisõhtul koondub melu karaokebaari, kus käib agar Eesti-Rootsi maavõistlus. Kuigi poliitiliselt korrektne “laulumenüü” lubab valida nii Eesti, Rootsi kui rahvusvaheliste hittide hulgast, on õhtujuhi soosing selgelt kaasmaalastest eestlaste poolel. Seda ei jäta kasutamata ilmselgelt suurte kogemustega karaokestaarid. Näiteks artistinime Jaan taha peituv mees, kes väidab sissejuhatuseks häbelikult, et see on tema esimene kogemus publiku ette astuda. Kuid lükkab selle kohe veenvalt ümber, visates ümber väikese sõrme keeratud juhtme otsas rippuva mikrofoni nõtke liigutusega ümber kaela ning võtab 2Quick Starti repertuaarist tuttava viisi üles tunduvalt kõlavamal häälel kui Pearu Paulus ja täidab pausikohad rahvast kütvate vahepaladega stiilis “kas olete juba kuumad?!”.
Ja kui sellest meelelahutusest on veel vähe, võib laeva diskoteegis 90ndate alguse tabelihittide saatel ennastunustavalt tantsu vihtuda. Seal pakutava muusika, publiku ja sisekujunduse koosmõju on nii halb, et on juba peaaegu väga hea!
Klass: Kruiisireis odavaimas kajutis
Aeg: Aprill 2005
Hinne: 3
