Eesti Kunstimuuseumi vast avatud hoone ehk Kumu seekordne reklaampilt pärineb Tõnu Virve kunstnikukäe alt aastast 1975. Tolleaegne beibe kannab rahvarõivaid, millel veel sadu aastaid pikem ajalugu. Kena küll, aga praegu on aasta 2006. Tekst pildi allservas ütleb: "Kunst elab nüüd siin. Tule külla."

Jah, seitsmekümnendatest ja veel varasemast pärinev leiab nüüd oma väljateenitud ja väärilise elupaiga muuseumiseinte vahel. On muutunud kunstiks, ehk isegi klassikaks. Kutsub küll külla, aga kas küllakutset vastu võtta, selles on küsimus. On selle vanaaegse eesti rahvarõivais beibe kutse ka praegu küllalt ahvatlev? Äkki peab pettuma? 

Vastuse annab tänapäevases keeles jutumull beibe suust: "Mina vä? Kumus vä?"  

Ning see juba ühendab klassikalised ja tänapäeva väärtused. Mis võiks olla moodsal ajal veel hõrgutavam?