Riigikogu lõi aluse pronkssõduri teisaldamiseks

TÄIENDATUD! Riigikogu võttis kolmapäeval vastu sõjahaudade kaitse seaduse, mis loob võimaluse pronkssõduri teisaldamiseks. Seni ei olnud Eestis ühtki sõjahaudade kaitset või sealt ümbermatmist reguleerivat seadust. Vene riigiduuma, mis on varem ähvardanud suhete külmutamisega seaduse vastuvõtmisel, pole veel reageerinud.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on tegu on seadusega, mis loob alused pikka aega vindunud probleemi lahendamiseks euroopalikul ja tsiviliseeritud moel ning ümbermatmistega on praeguse ilma püsides reaalselt võimalik alustada juba mõne kuu möödudes.
Sõjahaudade kaitse seadus annab aluse matta ümber säilmed, mille hauad asuvad ebasobivates kohtades. Ebasobivateks kohtadeks on pargid, haljasalad, hooned väljaspool kalmistuid, kohad, kus haudadel toimuvad massiüritused või asuvad haudadega mitteseotud rajatised, samuti muud kohad, mis ei võimalda sõjahaudade väärikat kohtlemist. Seaduse paragrahv 10 sätestab ka selle, et ümbermaetavate säilmete senises asupaigas asunud hauamonumendid ja muud hauatähised, nagu hauaplaadid ja ristid, kuuluvad teisaldamisele säilmete uude matmispaika.
Ansipi sõnul on järgmiseks sammuks seaduses ettenähtud sõjahaudade komisjoni moodustamine, mis hakkab ette valmistama säilmete ümbermatmist ja seejärel ka säilmete uude matmispaika hauamonumentide ja -tähiste teisaldamist.

Seaduse vastu olid vaid keskerakondlased Evelyn Sepp, Eldar Efendijev, Tiit Kuusmik, Koit Pikaro, Nelli Privalova ja Vladimir Velman. Seaduse algatasid riigikogu Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna, Res Publica ja Isamaaliidu fraktsioonid.

Lätis toimub pikett, Vene riigiduuma reaktsioon veel lahtine

Läti antifašistlik komitee teatas riigikogu otsusele reageerides, et neljapäeval korraldatakse Riias Eesti saatkonna ees pikett. Meeleavaldus on suunatud Eesti valitsuse vastu, "kes toetab neonatsismi".  

Vene riigiduuma on korduvalt ähvardanud suhted riigikoguga külmutada, kui riigikogu võtab vastu sõjahaudade kaitse seaduse vastu. Novembris võttis riigiduuma vastu avalduse, milles mõistis hukka "neonatsistlikud ja revanšistlikud meeleolud" Eestis. Avalduses pöördub duuma Venemaa presidendi Vladimir Putini poole üleskutsega tõkestada fašismi eest langenud sõdurite mälestuse "küünilist solvamist".

Vene Riigiduuma SRÜ asjade ja kaasmaalaste suhete komisjoni esimees Andrei Kokošin ütles toona Interfaxile, et seadus, mis võimaldab nõukogude vabastajate monumente kõrvaldada on "järjekordne märk natsismi taassünnist Eestis Euroopa Liidu kontekstis." Kokošini sõnul peaks küsimust käsitlema Euroopa nõukogu, Europarlament ja teised Euroliidu institutsioonid.

Samalaadse avalduse on teinud ka Vene riigiduuma asespiiker Vladimir Žirinovski, kelle arvates tuleks Eestiga katkestada diplomaatilised suhted ja kuulutada Eestile majandusblokaad.

Duuma ja riigikogu suhete külmutamisega ähvardamisega on eriti silma paistnud Eesti Keskerakonnaga sõprussuhteid pidav riigiduumas enamust omav Ühtne Venemaa.

Peaminister Andrus Ansip teatas novembris süüdistustele vastates, et Vene riigiduuma sellistele avaldustele ei tuleks reageerida.

Sõjahaudade kaitse seadus:

• Seadusega määratletakse Eestis asuvate sõjahaudade õiguslik kaitse, avalik ligipääs sõjahaudadele ning sõjahaudade tähistamise kord, samuti seaduses sätestatud kaitse eesmärgil Eestis asuvatest sõjahaudadest säilmete kalmistutele ümbermatmise alused ja kord.
• Seadust kohaldatakse Eesti Vabadussõjas langenud Eesti sõdurite säilmete ja sõjahaudade ning Eesti iseseisvuse eest relvastatud võitluses, sealhulgas relvastatud vastupanuliikumises (metsavendluses) langenud isikute säilmete ja sõjahaudade suhtes.
• Teiste riikide relvajõududesse kuulunud isikute ja riikide kodanike säilmete ja sõjahaudade suhtes kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.

Sõjahaudade kaitse seaduse preambula:

"Austades ja tunnustades Eesti kohustust tagada Eesti pinnal peetud sõjategevuse käigus hukkunute säilmete austamine ja väärikas kohtlemine; leides, et sõjategevuse käigus hukkunud isikute matmine ebasobivatesse kohtadesse ei vasta euroopalikule kultuurile ja surnute mälestuse ning säilmete austamise traditsioonile; võttes aluseks 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli "Rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta" artikli 34, mille kohaselt on Eesti riik kohustatud tagama Eesti territooriumil sõjategevuse tõttu surnud isikute säilmete austamise ning matmispaikade austamise ja tähistamise ning mille kohaselt on Eesti riik õigustatud teostama säilmete ümbermatmist lähtudes avalikest huvidest, on Riigikogu võtnud vastu käesoleva seaduse."