Rikas invaliid tehti puupaljaks
Augustis esitas üks Eesti vanimaid sõjainvaliide Enno
Koppas prokuratuuri jahmatava avalduse. 91aastane soomepoiss väidab,
et relvavendade ühendus pügas teda kokku 2,5 miljoni krooniga. Osa
summast varastanud ühenduse juhid sõjakangelase pangaarvelt.
Koppas on küll hapras füüsilises vormis, aga pillub oma
kunagise usaldusmehe, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse
(SSEÜ) funktsionääri Mati Blumfeldti pihta sappi.
“Suuremat aferisti ei ole olemas kui Blumfeldt!” kähiseb
vanahärra.
“Blumfeldt on pidanud Koppast enda
pärisorjaks, ta on kohelnud teda nagu eset!” sekundeerib Koppase
volitatud esindaja Jüri Teras (85). Teras on Koppase viimane elusolev
relvavend Ida-pataljoni ratsarühmast ja “konkureeriva” seltsi,
Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu (EVSÜ) esimees.
Just sinna ongi vastaspoole väitel koer maetud. Mati Blumfeldti
sõnul noolib hoopis EVSÜ rikka pensionäri raha ja levitab
laimu. “Kas siis Teras üksi või tema organisatsioon soovib
ise olla Koppase hooldaja,” kahtlustab Blumfeldt.
Neli
miljonit vahetab omanikku
Skandaal algas vanadekodus Villa
Benita, kui ühel aprilliõhtul ilmusid ootamatult Koppase juurde
SSEÜ juhid ja teatasid – paki asjad, kolime sind odavamale pinnale.
“Koppas helistas ja oli šokis ning nutu äärel,”
meenutab Jüri Teras.
Ehkki Villa Benita hind oli soolane
(üle 20 000 krooni kuus), uskus veteran, et võib seal lahedalt
elupäevade lõpuni elada, sest kulud katab soomepoiste ühingu
juurde loodud fond, kuhu ta pani sisuliselt kogu oma vara.
Nimelt
polnud Ennol ja abikaasa Vilmal lapsi ega pärijaid. Kui vanapaar jäi
paar aastat tagasi nii põduraks, et sõltus söögipoolise
saamisel naabrite lahkusest, pakkus nende hea tuttav Mati Blumfeldt, et nad
võiksid vara maha müüa ja raha SSEÜ juurde eraldi fondi
paigutada. Fond hoolitseb nende eest elu lõpuni.
Eluaeg
plekksepana töötanud Enno müüski enda kätega ehitatud
maja Rocca al Mares 1,95 miljoni krooni eest ning paigutas fondi veel ka
Randveres asuva suvila, mille hinnaks määrati pisut üle kahe
miljoni. Fondi vahendite paigutamise, säilitamise ja kasutamise
üle hakkas otsustama Mati Blumfeldt.
Paraku jõudis
vikatimees Vilma Koppasest ette. Fondi asutamisdokument allkirjastati mullu 28.
märtsil, kui proua oli onkoloogiahaiglas suremas. Seetõttu kirjutas
tema asemel alla Enno, mis mõnede meelest teeb lepingu
õigustühiseks. Lisaks tundub asutamisleping tagantjärele
pehmelt öelda pealiskaudne – kokku nelja miljoni krooni eest vara
antakse üle dokumendiga, mis koosneb vaid neljast napist
lõigust!
Kaks päeva pärast lepingu sõlmimist
Vilma Koppas suri.Leskmees asus elama eksklusiivsesse eakate kodusse
Niitväljale, kus ta oli esimene elanik. Ta uskus, et kõik arved
tasub fond. Ent aasta hiljem tuldi veterani juurde jutuga, et tal tuleb kolida
odavamale pinnale.
Tegelikult pole mingit fondi
Ähmis Koppas helistas ainsale inimesele, keda veel usaldas,
relvavend Terasele. Pärast mitu kuud väldanud
detektiivitööd usub endine meditsiinidoktor Teras, et vanainimesi
lollitati ja kooriti. Paberid näitavad, et nelja miljoni asemel on Koppase
fondis alles vaid 1,5 miljonit krooni. Selgub, et Koppase suvilat ei arvatudki
fondi vara hulka, vaid see kuulub kogu täiega SSEÜ-le.
Mati Blumfeldti selgituse kohaselt pärandas Vilma enda poole abikaasade
ühisvaraks olevast majast ühingule ja Enno kinkis teise poole.
Blumfeldti sõnul vanapapi
lihtsalt ei mäleta, kuhu allkirja andis.
Aga see Koppast ei
rahusta. Tema kodu müügist saadud 1,9 miljonist kulus aastaga 400 000
krooni. “Kuhu see kadus? Villa Benitasse läks maksimaalselt 200
000,” küsib Teras. “Vanainimesel on hirm, et kui raha nii
intensiivselt kulub, ei jätku tema surmani.” Blumfeldti
matemaatika kohaselt jätkub raha siiski praeguse tempo juures veel
kaheksaks aastaks.
Tagatipuks selgub, et juriidiliselt Koppase
fondi ei eksisteerinudki! Ehkki “Enno ja Vilma Koppase fondi
asutamisotsus” kõneleb läbivalt nendenimelisest fondist,
toimus Blumfeldti sõnul möödarääkimine –
SSEÜ vaatevinklist on tegu lihtsalt sihtotstarbelise annetusega.
“Koppase pere annetas selle summa fondile. See on ju tema vabal
tahtel toimunud. Kõik toimib!” imestab Blumfeldt.
Ise andsid allkirja!
Koppase väitel on käidud
ka tema arveldusarve kallal – kadunud on üle 81 000 krooni. Taadi
väitel võtsid SSEÜ esindajad temalt pärast vanadekodusse
paigutamist ära passi, ID-kaardi ja pangakaardid. “Raha on
võetud pangaautomaatidest ja ajal, kui vanahärra oli
Niitväljal ega pääsenud sealt kuidagi liikuma,” ütleb
Teras. Blumfeldt nimetab raha varastamise kahtlust absurdseks.
10.
augustil kirjutas Teras Koppase nimel kuriteoteate ametiseisundi
kuritarvitamise kohta. Põhja ringkonnaprokurör Tambet Grauberg
jättis kriminaalasja algatamata, viidates, et Koppas on paberitele ise
vabatahtlikult allkirja andnud: “Ei nähtu asjaolusid, millega oleks
Koppast vägivalla ähvardusel või arusaamisvõimetust
ära kasutades vara loovutama sunnitud.”
Ent vanad mehed
ei jäta jonni ja andsid asja edasi Riigiprokuratuuri. Ilma uurimiseta
Terase meelest Koppase rahasaagas korda majja ei saa. “Me ei taha
raha kätte saada, me räägime, et tehke korralik fond. Praegu on
küsimus, et päästa allesjäänud poolteist miljonit koos
intressidega.”