INTERVJUU: Rimi teenib Eestis kaks miljonit eurot kasumit, aga Lätis 45 miljonit. Rimi Eesti juhataja Vaido Padumäe kinnitab, et selle taga pole skeemitamist ja kasumi Eestist välja viimist. Juttu tuleb ka Lidli tulekust Eestisse, alkoholihindadest, sigarettide kadumisest kassades, teenindajate keelenõuetest.
Eestis pole ühtegi säästuketti. Miks?
Varsti tuleb. Lidl.
On see nüüd 100 protsenti kindel?
Täna pole see enam kellelgi saladus.
Mõjutab see Eesti turgu?
Meil on olemas nendega kogemus Leedust. Seal tekitas nende sisenemine küll turbulentsi. Nad on olnud Leedus väga edukad ja pole mingit põhjust arvata, et nad ei saavuta Eestis edu.
Kas kardate ka Lidli tulekut?
Kartmine ei ole õige sõna. Täitsa kindlasti nad turgu mõjutavad.
Tarbijale eeldatavasti soodsamas suunas?
Absoluutselt.
Kes olemasolevatest kettidest kõige rohkem kaotab?
Ilmselt see mäng saab Lidli tulekuga olema hästi palju hinna ümber. Kes on strateegiat hindadele ehitanud, neil saab olema keeruline oma lubadusi hoida.
Kes need on? Mulle tundub, et kõigis kettides on hinnad üsna sarnased.
Tõsi, väga suuri hinnaerinevusi Eestis pole. Kas ja kui suure hinnaerinevuse Lidl suudab endale tekitada, eks aeg näitab. Kindlasti tulevad nad jõuliselt.
Kas Prisma on müügis?
Seda peab Prisma käest küsima.
Kuidas aga teile konkurendina tundub?
Tahame olla kursis kõigi muutustega, mis turul toimumas. Kui keegi pakuks seda täna müüa, siis loomulikult kaaluks seda.
Mida arvate Prisma juurutatud 24h avatud poodidest. Tasub see neile ära? Olete ise millelegi sarnasele mõelnud?
Rimina kindlasti me selle sammuga kaasa ei kavatse minna. Oleme seda meelt, et inimene suudab ikkagi nii palju planeerida, et toitu ei pea öösel ostma.
Prisma suure hüpermarketi kontseptsiooni juures saan mõnes mõttes nende valikust aru. On ilmselt mingi hulk kulusid ja tööjõudu ka öösel. Miks mitte siis poodi ka kliendile lahti hoida. Ma ei usu, et Eestis oleks sellele palju järgijaid. Ma olen pigem selle suuna toetaja, et küsida, kas toidupoed peavad üldse olema nii pikalt ja palju lahti nagu Eestis täna.
Osades riikides on seadusega paika pandud, et poed tuleb varem kinni panna või pühapäeval ei tohi lahti olla. Kas pooldaksite seda?
Jah, oleksin pigem selle suuna toetaja. Just selles valguses, et kui mõelda, palju meil Eestis üldse tööjõudu on. Et kõike lahti hoida, see nõuab ressurssi ja me maksame selle kõik ise kinni.
1. juulist langeb alkoholiaktsiis (intervjuu on tehtud eelmisel nädalal enne aktsiisilangust – toim). Millal see Rimi hinnasiltidele jõuab?
Näeme juba esimesel nädalal esimesi muutusi.
Mis toodetele esimesena langevad? A Le Cog Premium, Saku Originaal – seda tüüpi popid ja kiire käibega joogid?
Esimestena jõuavad jah nende juurde, mille laovarud on väikesed. Õlle kategooria, lahja alkohol.
Kui palju hind langeb?
Seda näitab konkurents järgmiste nädalate ja kuude jooksul. Osadel toodetel langeb rohkem kui aktsiisi jagu, osadel võib-olla vähem.
Loogika ütleb, et peaks langema rohkem kui aktsiisilangus. Kui aktsiis tõusis, siis tõusis ka ju rohkem kui aktsiisi võrra?
Meie ostame ka tootjalt sisse hindadega, kus aktsiisid juba sisse arvestatud. Kui vaatan täna meile tootjate poolt pakutavaid uusi hinnakirjasid, siis mitte kõik ei ole langenud aktsiisi võrra.
See on küll huvitav. Kas saate näidata kellelegi näpuga? Õlletehaste inimesed on küll öelnud, et langetavad 100 protsenti nagu aktsiiski.
Osad neist põhjendavad ka sellega, et palgad on kasvanud, kulud tõusnud. See ongi arusaadav.
Saan aru. Kuulan aga teid ja kuulan ka tootjaid, siis kõik jätavad endale mingi vingerdamisruumi, et äkki saaks ikka mitte langetada täismahus.
Öelda, milliseks hind kujuneb, ongi keeruline. Esiteks sõltub, mis hinnaga pakub kaupa tootja. Seejärel, mis hinna paneb juurde meie konkurent. Lähinädalatel kõik jälgivad kõik kauplusteketid üksteise hindu. Kõikides hinnakirjades me pole ka veel tootjatega kokkuleppele jõudnud, sest kõik ei ole pakkunud aktsiisi võrra odavamat hinda.
On see ärisaladus või saate öelda, kes ei paku aktsiisi võrra madalamaid hindu?
Nii detailselt ma ei oskagi vastata, sest ma ei ole igapäevaste läbirääkimiste osa. Peaksin konkreetsetesse toodetesse süüvima. Pigem on täna olnud signaali kange alkoholi poole pealt, et hinnalangetus ei ole olnud sama suur kui aktsiisilangetus.
Räägite üldiselt või peate vihjamisi Livikot silmas?
Ei, räägin üldiselt.
Alkoholi on vaja sellest aastast poodides seina taha peita, on see kuidagi müügile mõjunud?
See aeg on veel nii lühike, et midagi öelda. Praegu seintel mingit mõju ei näe.
Kas suitsud kaovad Rimi kassalettidest ära?
Hõikasin selle idee välja avaliku debati tekitamiseks. Kui loed tubakapakilt, et see tapab, siis võib küsida, kas üks toidupood peaks sellist toodet müüma...
Rasvane toit ka tapab. Liha ka tapab, ütlevad veganid...
Noh, jah. Seda küll, aga tubakatoodete puhul on see ikkagi teaduslikult tõestatud.
Kas suitsude müümine tasub teile muidu ära?
Suitsude kate on üks kõige madalamaid katteid tootegruppide seas. Oht on see, et suitsetajad viivad ka oma toidukorvi kuhugi mujale. Suitsude müügi endaga teenitavale tulule otsa vaadates ütleks juba täna, et neid pole mõtet müüa.
Kui ütlete, et suitsud võiksid Rimi poodidest kaduda, kas sama ütleksite ka alkoholi kohta?
Pole Rimina ennast kunagi positsioneerinud kui odava viina müüja. Pigem oleme rääkinud vastustutundlikust alkoholimüügist. Arvan, et on okei, kui räägitakse alkoholist kui toidukultuuri osast: veinid, käsitööõlled. Rimi ei ole ennast turundanud odava alkoholi müüjana ja mulle meeldiks, kui ka Eesti riik ei püüaks ennast turundada odava alkoholi maana. Ma pigem ütleks, et Eestis ei olnud alkohol liiga kallis, vaid Lätis liiga odav. Kahju, et meil pole ühtset regionaalset kokkuleppet aktsiiside osas.
Miks Rimi Säästumarketi kinni pani?
Seda ketti ja kaubamärki püüti käima saada mitmel viisil. Ühel hetkel sai järjest selgemaks, et kui proovid ühes ettevõttes opereerida kahte kaubamärki, siis nõuab see erinevat lähenemist. Kahe mudeli toimimine ühes ettevõttes ei õnnestu. Discounter´i jaoks on vaja ka mahtu, millega suudad osta sisse sellise hinnaga, et saad ka odavalt müüa.
Kui Rimi sai Säästumarketi omanikuks, siis minu mulje järgi käisid poed alla. Reklaamides särati, aga tegelikult muutus asi lohakamaks ja räpakamaks, tolmurullid veeresid mööda põrandaid ja ostukorvid olid ligased ja pesemata. Mõtlesin tollal, et milles asi: kas Rimi ei oska või ei taha ühte korraliku discounter´it pidada?
Tagasi tulles kahe põhiargumendi juurde. Kui opereerid discounter`it, siis pead sellele fokuseerima. Teiseks peab olema kriitilist mahtu. Kumbagi neid, minu hinnangul, Rimil tollal ei olnud.
Rimi Eesti käive oli eelmisel aastal ligi 380 miljonit eurot ja kasum paar miljonit eurot, üle-eelmisel aastal oli kasum veel väiksem. Mind on nende numbrite taustal tükk aega vaevanud mõte, et miks rahvusvahelised poeketid üldse Eestis tegutsevad. Kui vaatan väike väikeseid kasumeid ja käibeid, mis on väga suured ja iga aasta investeeritakse 10-15 miljonit eurot poodide arendamisse, siis mis kogu asja mõte on? Hiljuti aga leidsin enda jaoks vastuse, sest võrdlesin Rimi tulemusi Eestis, Lätis ja Leedus. Selgub, et Eestis ja Leedus ollakse sarnased – kasumit õieti ei teenita – aga Lätis oli näiteks eelmise aasta kasum 45 miljonit eurot. Endamisi mõtlesin, et Rimi võtab kasumi lihtsalt mujal välja...
Õige väide on see, et erinevad turud toodavad kaupmeestele erinevat kasumit. Läti turg on täna see, kus Rimi on turuliider. Meil on arvestavalt teistsugune maht kui Eesti ja Leedu turul.
See on tõsi, teie käive on Lätis 2,5 korda suurem, aga kasum on Lätis samas 30 korda suurem...
Konkurentsi olukord on hoopis teine. Jõuamegi küsimuseni, kas see, et Eestis on viis-kuus kaupmeest, on tarbijale hea. Kui vaadata, kui palju need ketid kasumit teenivad, siis minu matemaatika on seni olnud 1,3 kuni 1,6 % käibest keskmiselt. Euroopa võrdluses on see pigem madal või väga madal.
Läti turul, kus täna on kaks suurt - Rimi ja Maxima - on ka konkurentsiolukord teine. Rahvusvahelistele kettidele on oluline ka teatud regionaalne katvus. Kui juba Baltikumis tegutsed, tahad olla pildil kõigis kolmes riigis.
Ma näen aga ka seda, et Coop ja Selver on Eestis tunduvalt kasumlikumad kui näiteks Rimi. Ma ei heida seda ette. Siin pole seaduserikkumist ega ebaeetilisust, aga minu loogika ütleb, et rahvusvahelisel ketil on võimalus kasumit näidata oma ahela erinevates lülides. Kui Rimi tahab näidata kasumit kõiki kolme Balti riiki teenindavas Riia kesklaos, siis see on täitsa okei.
Ma pole selle järeldusega üldse nõus. Isegi kui vaadata maksuerinevusi, pole Rimil kuidagi kasulikum näidata oma kasumit Lätis. Raamatupidamise põhimõtete järgi on ka teatud reeglid, mis hinnaga sa oma kaupu erinevate riikide vahel liigutad. See ei ole kuidagi tõsi, et Rimi teadlikult näitab oma kasumit Lätis suuremana kui Leedus või Eestis.
Ma ei saa teiega vaielda. Turul aga seda räägitakse, et rahvusvahelistel kettidel on võimalusi kasumit näidata erinevates riikides. Kui teil on keskladu Lätis, siis võib öelda, et on paratamatu, et osa Eestis müüdavatelt kaupadelt teenitust jääb Lätti.
Lätist tuleb täna umbes 20-25 protsenti meie kaubavoost. Ülejäänud kaubavoog on ikkagi läbi Eesti ladude tootjatelt.
Ikkagi, ma ei saa selllest aru, kuidas on võimalik 300-400 miljoni eurose käibe juures teenida 2 miljonit kasumit ja sellise rentaablusega tegutseda. Coop ja Selver on tunduvalt kasumlikumad ja samas neil pole suuri vanemaid, kelle kaudu võiks midagi odavamalt sisse osta. Kuidas rahvusvahelised Maxima või Rimi või Prisma on Eestis oluliselt vähem kasumlikud?
Prisma on ka oluliselt väiksem mahu mõttes. Selver ja Coop on olnud tublid ja ajalooliselt kasumlikumad. Kui vaadata ka hinnatasemeid, siis seegi selgitab mõndagi. Üks protsent hinnaerinevust seletab ära palju.
Võimalik, aga ega te mind lõpuni ära ei veena.
Naerab.
Kui ma oleks Rootsi omanik ja teeniks sellise käibe juures sellist pisikasumit, siis mõtleksin, et mul pole mõtet selles turul olla. Ma arvan, et rootslased ei ole rumalad inimesed ja ma endiselt arvan, et seda kasumit võetakse kusagilt mujalt.
Ja mina jätkuvalt ütlen, et see pole tõsi. Turuolukord ja konkurentsiolukorra erinevus mängib väga suurt rolli. Kui arvutada, siis 2-3 protsenti erinevust Selveri käibest (väide Selveri kallimate hindade kohta -toim.) seletab ära palju sellest kasumi erinevusest.
Kui ma oleks Rimi omanik ja mul oleks vaja osta näiteks Nestle käest megakoguses kohvi kõikidesse Rimi poodidesse üle maailma, siis mis vahet lõpuks on, kus ma kohvitehingu pealt kasumit näitan?
Sa pead näitama oma tulemusi ikka seal, kus müügi tegid.
Seda küll. Ma mõtlen pigem seda, et kui Nestlega peab läbirääkimisi Rootsis asuv Rimi keskkontor, kes seejärel liigutab toote edasi Rimi Balticule (kelle keskladu on Riias), kes omakorda liigutab mingi osa toodet Eesti Rimile, siis selles ahelas paistab mitu kohta, kust raha välja võtta.
Tänu Rootsile me saame sünergiat teatud tooterühmades. Näiteks puu- ja juurviljade puhul ostame üle terve grupi tootjatelt maailmas. See annab meile head hinda, aga see annab ka lühema tarneahela, teatud stabiilsuse ja kvaliteedi.
Teema kokkuvõtteks. Kui Rimi teenib Eestis 2 miljonit kasumit, siis te kinnitate, et te pole Rimi Balti kesklattu Lätis või mingisse veel suuremasse keskusesse Rootsis „peitnud” Eestis teenitud kasumit?
Otse ja ausalt kinnitan, et pole. Kõrvalmärkusena, kõikidel kaubanduskettidel on näiteks ka kahjumlikke kauplusi. Võiks öelda, et paneme need siis kinni ja teenime kokkuvõttes rohkem raha. Päris nii see matemaatika aga ei toimi. Kaubanduses on sul vaja teatud katvust ja teatud mahtu. Natuke toimib ta samamoodi ka Baltikumi vaates. Tahad siin regioonis olles olla esindatud kõigis kolmes riigis. Eesti ja Leedu maht kokku täna on peaagu sama suur kui Rimil Lätis. See annab ka soodsaid sisseostuhindasid.
Seda enam tekib siis sama küsimus. Rimi Eesti ja Rimi Leedu on kahe peale sama suured kui Rimi Läti. Nende kahe kasum kokku on nullis, aga Rimi Läti kasum on 45 miljonit eurot. Hakkangi mõtlema, et siin on mingi kasumiga skeemitamine mängus.
Samamoodi võiks siis öelda, et paneme Eesti ja Leedu kinni ja toimime edukalt edasi. Sealt edasi tulevad aga tootjatega läbirääkimised. Kui tahad olla regioonis esindatud, siis on sulle oluline maht ja ka see, et oled oma kaubamärgiga esindatud.
Kaubanduse ärimudel on ikkagi see, et pööritad tohutul hulgal raha ja käivet, aga katted sektoris tervikuna on ühe-kahe protsendi, Euroopas keskmiselt nelja protsendi juures. Pöörad raha tohutul hulgal väga väikeste marginaalidega....
Lätis on kasum ikkagi kordades suurem.
Sest turusituatsioon on väga erinev. Konkurents on erinev.
Siis peaks Lidl hoopis Lätti minema?
Seda nad teevadki. Ilmselt enne kui Eestisse.
Kui palju kasutate renditööjõudu?
Vähesel määral ja teatud hetkedel. Siin on ka väljakutse tänase keeleseaduse osas, mis ütleb, et iga teenindav töötaja peaks oskama teatud tasemel eesti keelt.
Kas pooldate seda nõuet?
Pooldan seda, et see, kes kliendiga suhtleb, peaks teatud tasemel riigikeelt oskama.
Kas taksojuht peaks?
Mõtleb pikalt.
Hiljuti oli Taxify/Bolt kuri keelenõude osas taksojuhtidele?
Mõtleb edasi.
Ma arvan, et teatud elementaarsel tasemel peaks. Kaubanduses on lihtsalt teatud töölõike, kus sul pole otsest kokkupuudet kliendiga, aga neid kutsutakse ka teenindajaks ja neile kehtib ka keelenõue. Seal võiks alternatiivne võimalus olla.
Maxima toob töötajaid Ida-Virumaalt, kas teie ka?
Jah, toome küll.
Oma bussidega ja otsite neile elamise ka?
Jah. Nendel päevadel kui nad on siin tööl, siis on elamine neile tagatud. Keelenõue kehtib aga ka nendele. See piirang on jätkuvalt olemas, kui ka Ida-Virumaalt töötajaid tuua.
