30.01.2009, 00:00
Ringmaa kaitsekõne ajas prokuröri maruvihaseks
Kui Märt Ringmaa kaitsja seisukohtades on kas või kübe tõtt, ähvardab viimase aja kõmulisimat kohtuasja katastroof.
Lumivalgete juustega Märt Ringmaa (70) võiks olla a) hiilgav
näitleja,
b) muhe vanaisa, c) eriti küüniline
sarimõrvar. Kui Ringmaa on oma viimases sõnas kahe ja poole tunni
jooksul vaevalt poole peale jõudnud, vaatab ta kohtunik Katre
Poljakovale otsa ja ütleb: “Ma väga vabandan, et teie aega
raiskan. Teil kõigil on kodud olemas, aga mul ei ole ja ma pean
põhjalik olema.” Ning jätkab keemia-, füüsika-,
elektroonikaalasest teabest tulvil kaitsekõnet. Episood episoodi,
tõend tõendi haaval lammutab ta kogu süüdistuse,
ilma et ta vanaisalik-malbe olek kordagi kaoks.
Ringmaa ristis oma
protsessi Eesti kohtuajaloo ebavõrdseimaks, kus üksiku
vanamehe vastu on kogu kaitsepolitsei. Ebavõrdseim või
mitte, ent igal juhul on seitse inimelu nõudnud, kolossaalse varalise
kahju tekitanud ning aastate vältel Tallinna elanike seas õudust
külvanud plahvatusteseeria protsess enneolematu. Nii uskumatut süžeed
ei söandaks kirja panna Capote, Grisham ega Marinina. Ons Ringmaa
kohtu üle irvitav külmavereline maniakk või juhuse ning Kapo
saavutusjanu ohver? Ammendavat vastust ei pruugi anda ka kohtuotsus.
Vaidlema, kas tegelikult süüdi või lavastatud, kas
süütu või osav manipuleerija, jäädakse ilmselt
kauaks.
Tõsi on, et pärast Ringmaa vahistamist
plahvatused Lasnamäel lakkasid. Tõsi on, et otseseid
süütõendeid tema vastu napib. Tõsi on, et hoolimata
pikast jälgimisest ja hoolega ette valmistatud vahistamisoperatsioonist ei
tabanud Kapo töötajad “järjekordse pommiga Lasnamäe
suunas sõitvat” Ringmaad teolt. Tõsi on, et kus, kuidas,
millal ja m i k s Ringmaa (või siis keegi teine) pommid
valmistas, paigaldas ja käivitas, ei tea keegi. Prokurör Margus Kurm
küll võrdles Ringmaad maniakk Aleksandr Rubeliga, ent isegi too
prahvatas omal ajal kohtus, et nautis tapmist ja võiks kas või
kohe prokuröri ära fileerida. Kuid Ringmaa malbet olekut pole kolm
aastat vahi all viibimist muutnud. Miski pole pannud teda esitama poliitilist
avaldust: “Jah, tegin, sest ... !!!” Ent kui mees peaks
õigeks mõistetama, siis – hullemat lööki
kaitsepolitsei mainele on raske kujutleda. Ning kui uskuda kaitsekõnest
kas või protsenti, on kahtlusi küllaga.
Põrmustav kaitsekõne
Kuigi ei kaitsjad ega
süüdistatavad ei pea kohtus tõtt rääkima ja nende
tegevuse eesmärk on soodsa kohtuotsuse saavutamine, oli vandeadvokaat
Urmas Simoni neljatunnine kaitsekõne ikkagi pehmelt öeldes
skandaalne. Ringmaa kaitsja leidis, et Kapo ametnikud on asja uurimise
käigus teinud hulga katastroofilisi vigu.
Uurija
kandis tõendeid taskus
Kaitsja väitis, et
Ringmaa süüd üritatakse tõendada asitõenditega,
mida enamasti “pole olemas” – mille toimikusse ilmumine pole
kirja pandud ja tagantjärele jälgitav. “Mitmeid ekspertiiside
käigus uuritud esemeid pole asitõendiks tunnistatud või
määrustes nimetatud.
Tihti puudub kinnitus, et asjad
leiti sündmuskohalt,” rääkis Simon. “Üks
ekspert ütles kohtuistungil, et teatud esemed jõudsid tema
kätte mitte pitseeritud pakendites, vaid Kapo assistendi taskus. Kui
esemed liiguvad assistentide taskus ühes suunas, võivad nad ka
teises suunas liikuda,” ütles Simon, jõudes selleni, et Kapo
eesmärk oli iga hinna eest Ringmaa
süüdimõistmine.
Kust ilmus kalkulaator
i raam?
Riigiprokurör Kurmi hinnangul tõendavad
Ringmaa süüd eelkõige kuriteopaikadest, sh lõhkemata
pommilt leitud DNA-jäljed. Lisaks fakt, et 2000. aastal leiti ühe
pommi seest lauakalkulaatori elektroskeem, sama(!) kalkulaatori raam leiti aga
neli aastat hiljem Ringmaa kodust. Simon ning Ringmaa tõid
välja kaaluka vormivea – kalkulaatori raami pole mainitud
üheski läbiotsimise protokollis. “Kõik
läbiotsimisel kaasa võetud asjad tuleb üles kirjutada. Aga see
raam lihtsalt tekkis Kapo käsutusse,” hüüdis kaitsja.
“Minul sellist kalkulaatorit pole olnud ja vaevalt keegi nii loll oleks,
et pommis kasutatud kalkulaatori raami koju jätaks,” lisas Ringmaa.
Kohtualune rääkis, et tema DNA võis kuriteopaigast leitud
esemetele sattuda siis, kui ta kodus vedelenud elektriseadmed turul maha
müüs. “Kui sõber Jaak suri, jäi temast minu koju
Raasikule tohutu hulk träni. Kõikvõimalikke juppe ja
juhtmeid. Kord kohtasin turul vene meest, kes otsis selliseid detaile. Pakkisin
need kotti ja müüsin maha.”
Kapo teadis, mis
on pommi sees
Simon tõi näite, kuidas esemed
DNA-ekspertiisi jõudsid. “Ekspertiisimääruses pole
nimetatud ühtki eset, millele ekspertiis tuleb teha. Kirjas on, et
eksperdile antakse üle kolm pakendit.
Kõik. Ekspert,
saanud asjad kätte, paneb kirja, et talle on üle antud kolm pakendit
ja kolm ümbrikku(!) – ehk siis juba kuus pakendit. Aga
uurimuses loetleb ekspert, et on vaadelnud 18 eset.” Osa esemetest kandis
ka Ringmaa DNAd, kuid mismoodi esemed eksperdini jõudsid, äratab
kaitsja hinnangul kahtlusi.
Praaki ilmestab kaitsja sõnul
19. novembril 2003 leitud pommi juhtum. “Kapo vanemassistent on koostanud
19. novembril ettekande, et kell 13 avastati Pae 23 trepikojas
lõhkeseadeldis, mis sisaldab 11,4 kg trotüüli ja
ammooniumnitraadi segu. Aga ekspertiis tehti pommile kuu aega hiljem! Kuidas
teadis allakirjutanu juba sündmuskohal seadeldises kasutatud
lõhkeaine kaalu ja koostist?!” Mõistagi mängis kaitsja
siin-seal demagoogiavõtetega, ent kohtunik on seotud reegliga: vastuolud
tõlgendatakse süüaluse kasuks...
Uurijad
sumpasid fekaalides
Riigiprokurör Kurmi hinnangul on
mõrvasüü täielikult tõendatud –
tõenditeks lisaks eespool nimetatutele veel rida ekspertiise,
kõneeristused ja automaatidest raha väljavõtmised, mis
näitasid Ringmaa viibimist kuriteopaikade lähistel. Prokurör
nõudis Ringmaale eluaegset vangistust.
Kaitsekõne
järel repliigiks sõna saanud Kurm teatas, et Simoni jutt
sisaldab valet ja on suisa alatu. Ent möönis ka, et uurimisel
tehti pisivigu. “Jah, see uurimine ei ole olnud kõige
professionaalsem, küll aga oli ta aus. Võltsimist võiks
kahtlustada pigem siis, kui ühtki pisiviga poleks.” Kurmi
sõnul on hämmastav, et “digiajastul peame vorpima
menetlusdokumente, mille puudumine annab võimaluse
tähenärimiseks”. Kurm ütles, et kaitsja vihjed
süütõendite kunstlikule loomisele on võimalikud
üksnes postsotsialistlikus traumas viibivas Eestis. “Pae tänav
23a purunes plahvatuse käigus fekaalitoru. Uurijad sumpasid seal
põlvini fekaali sees, et leida vähimaidki tõendeid. Ja
nüüd ütleb lugupeetud vandeadvokaat, et uurimist ei ole
toimunud, toimus võltsimine. Kui mõnes tsiviliseeritumas riigis
tuleks advokaat välja niisuguste väidetega, ei võtaks &a
mp;u
uml;kski kohus teda tõsiselt,” ütles Kurm oma repliigis.
Kohus kuulutab otsuse 6. märtsil.
Võtmetunnistaja – paadunud varas
- Kohtus andis Ringmaa vastu tunnistusi ka tema surnud sõbra poeg Ats Koppel. Koppeli sõnul üritas isa koos Ringmaaga 2000. aastal saunas suurtes kogustes odavat lõhkeainet toota. Samuti müünud isa Jaak Ringmaale kuus ammoniidipulka ja kuus detonaatorit.
- Ringmaa kaitsja Simoni sõnul ei saa Koppelit usaldada, sest mees on paadunud pätt. Juba järgmisel nädalal on Koppel järjekordsete kuritegude eest Tartus kohtu ees. See oleks tema seitsmes süüdimõistmine – ikka ja jälle varguste eest.
- Simoni sõnul sattus tema käsutusse Ats Koppeli kiri, mille too saatis oma emale. “Koppel kirjutas emale: kohe tulevad sinuga rääkima väga mõjukad inimesed. Räägi neile, mis nad teada tahavad, selle eest lubati meile helget tulevikku.” Kaitsja arvates andis Koppel Ringmaa vastu valeütlusi rikastumise ning vanglast vabanemise soovil. Koppeli panuse varjamiseks tuligi prokurör välja jutuga sõrmejälje fragmendist. “Ent sellist sõrmejälge pole uuritud, seda pole tõendite hulgas,” ütles Simon.
- Jaanuaris 2007 andis Koppel kohtus Ringmaa vastu ütlusi. Aprillis 2007 vabastas kohtunik Anne Ennok varga ennetähtaegselt vangist. Mees kandis kahe aasta pikkust vangistust, tal jäi vabanemiseni üheksa kuud.