RMK on end lõhki kulutanud
Kui võimalus ja ahnus on kõrvuti, siis ka võimalust kasutatakse, ütles Rick Helsby PriceWaterhouseCoopersist. “Seejuures ahnus imbub organisatsiooni ülakihtidest vaikselt alumiste tasanditeni.”
Rick Helsby pidas Pärnu finantskonverentsil avaettekande teemal kuidas jälitada ja vältida pettusi.
Läinud kuul avastas Eesti Ekspress ühe ahnusest läbiimbuva organisatsiooni – Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK). Organisatsiooni, kus alluvad ei suutnud enam pealt vaadata, mida ülemused teevad.
“Ahnusega on lihtne, jätkusuutlikkusega keeruline. 2002 suvel korjasin ära krediitkaardid, 2003 jaanipäevaks korjan ära keskkontori inimeste ametiautod ja bensiinikaardid,” ütleb RMK peadirektor Aigar Kallas (29). Lähiajal peab ta tegema RMK nõukogule ettekande.
Ühtlasi palub ta oma töö hindamisel vaadelda ka tema juhitava ettevõtte kasvavat kasumit.
1998 saatis RMK eellane, Metsakapitali-nimeline organisatsioon Aigar Kallase nõukogu otsusega õppima Berkley ülikooli Californiasse keskkonnaökonoomikat. Pärast magistrikraadi saamist ja tagasipöördumist tegi Kallas kiiresti karjääri. Aastakese on ta juhtinud RMKd.
Mis on RMK?
Riigitulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskus ülesanne on hooldada riigimetsa ja riigile metsast tulu teenida, raiudes ja müües metsamaterjali. RMK hooldada on ligi pool Eesti metsadest.
“Riigimetsamees on tööl 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. See ei ole tehas, et kella kaheksast viieni,” ütleb Aigar Kallas.
2002 teenis RMK 944 miljonit krooni, millest 169 miljonit krooni maksti riigile metsatulu. Metsatulu on 26 protsenti lageraietest teenitud rahast. Kõik peaksid rahul olema: tulu plaan ületati 15 miljoni krooniga. Kasumit teeniti aga 25 miljoni krooni võrra rohkem kui aastal 2001.
Kuid kõik ei ole sugugi rahul.
RMK ei ole lihtne organisatsioon. Kunagi töötas selles süsteemis 4500 inimest. Praegu 1300. Julmad lõiked. Metskondade arv langes 186-lt 66ni. Lahti lasti metsaülemad, nende asetäitjad, raamatupidajad, töölised. See võis olla mõnelegi inimesele sotsiaalne katastroof, tunnistab Kallas. “Me oleme andnud pankadele garantiisid, et meie inimesed saaksid jätkata eraettevõtjatena ja osta endale töövahendid.”
RMK juhtkond teab, et pidu ei jätku igavesti. Organisatsiooni sissetulek on langemas.
Tulevik tähendab reforme
Seetõttu vaatab RMK tulevikku. Kui kõik kulud tõusevad 3,6 protsenti aastas ehk tavalises inflatsioonitempos ning puidu hind jääb samaks, müüdava puidu hulk aga langeb kümne aastaga 20 protsenti, siis varsti ei ole RMK-l millegi arvelt investeerida.
Nii näitab pessimistlik tulevikustsenaarium, et aastal 2010 jääb RMK-l puudu 116 miljonit krooni. Juhul kui tahetakse säilitada investeeringute praegune maht, ulatub puudujääk juba 204 miljoni kroonini.
Ka optimistlik stsenaarium, mille alusel metsamaterjali müügihind kasvab kaks protsenti aastas, annab negatiivse tulemuse. Ainult rahaline puudujääk on väiksem.
RMK finantsdirektori asetäitja Eteri Harring ütleb siselehes, et kuna tulude suurendamise võimalused on piiratud, tuleb läbi vaadata eelkõige oma kulutused. Ühesõnaga: RMK tuleb lükata reformilainesse, mille eesmärk on kulude kokkuhoid, sest muidu kulutavad firma 1300 töötajat ära kõik, mida pool Eesti metsa suudab toota. Ning hoogne kulutamine läheb vastuollu sotsiaalse õiglustundega.
Tartu eraettevõtte Metsaekspert juhataja Peep Põntsoni arvates valib RMK hoopis võimu laiendamise. Nad üritavad endale haarata uusi mõjupiirkondi, et säilitad rahavoogu ja töökohti.
Aigar Kallase sõnul on nad üle võtnud riigi funktsioone, viimasena riigi seemnevarude hoidmise. “Me otsime uut tööd.”
Ta tunnistab RMK siselehes, et riigimets peab aastas teenima 300 miljonit krooni puhastulu, mis investeeritakse tagasi metsa. “Investeerides metsa investeerib RMK ühiskonna heaolusse,” ütleb Kallas.
Ühiskonna heaolu – see on hapniku tootmine, terve elukeskkond, metsaliikide säilimine, maastiku ilu ja matkarada selle nautimiseks.
Teadagi – kui kõik metsad maha raiuda, kärvab inimkond peagi hapnikupuudusesse. Aigar Kallase idee on hakata riigilt raha tagasi küsima. Kui investeeritakse matkaradadesse, siis see raha võiks ju riigilt tagasi tulla
Kas õiged hinnad?
Ahne RMK juhtum annab hoogu veel ühele vanale kahtlusele. Nimelt puidu mõõtmise koefitsiendid. Kui sadamasse saabub talunik palgihunnikuga, siis tuleb õhuvahed maha arvata ja puhas puit kuidagi arvutada mõõdetavasse kogusesse ehk tihumeetritesse. Selleks kasutatakse palgihunniku korrutamist 0,5-0,54ga.
Kuid osa teadlasi arvab, et näiteks paberiks mineva okaspuu puhul on õiglasem kasutada koefitsienti 0,63. Seega puidu kokkuostjad nagu tõmbaksid talunikke, aga ka RMKd.
Kui kasutada kõrgemat koefitsienti, siis kokkuostja maksab madalama hinna, tunnistab Kallas. Puidu kokkuostuhind on määratud ikkagi maailmaturu hindadega. Saematerjali hind ekspordihindadega Inglismaale, paberipuu hind Soome paberitehaste kokkuostuhindadega.
RMK turundusjuht Ulvar Kaubi kinnitas Äripäevale, et RMK müüb palke nende tegeliku mahu alusel, mille arvestamise aluseks on harilikult saeveski mõõtmisliinil mõõdetud maht. Üksikuid tehinguid tehakse ka metskonna vahelaos ja siis mõõdetakse kas iga palki eraldi ja võetakse maht või kasutatakse kinnitatud koefitsiente.
“Näilise hinna vahe Soomega ei ole väga suur, aga ma arvan, et nii suur kontsern oleks suutnud survestada oma kaubale parema hinna. Aga sellist süüdistust saab esitada ainult poliitilises vormis,” ütleb Peep Põntson.
“RMK-l on läinud hästi seetõttu, et nõukogude ajal tehti väga suured investeeringud – uuendamine, teed, kuivendus, hooldusraied, hooned, kaader – ja raiuti vähe, lisaks on metsade vanuseline struktuur selline, et praegu on raiuda väga palju.”
Metsamaterjalina müüs RMK esimeses kvartalis 731 000 tihumeetrit puitu keskmise hinnaga 412 krooni tihumeeter. Kasvava metsana müüs RMK esimeses kvartalis 295 000 tihumeetrit keskmise hinnaga 213 krooni tihumeeter. RMK tasus 2003. aasta esimeses kvartalis riigieelarvesse 74,6 miljonit krooni metsatulumaksu, mis on 48 protsenti aastaeelarves kavandatust.
Vaikne hävinemine?
2000. aastal ületas raiemaht Eesti metsades puidu samaväärse taastumise 1,6 miljardi krooni ehk 3,4 miljoni tihumeetri võrra, pakuvad raamatu "Eesti arengu alternatiivne hindamine" jätkusuutlikkuse näitajad. Selle raamatu autorid on noored Eesti spetsialistid Tea Nõmmann, Lauri Luiker ja Paavo Eliste, kes kõik on oma kõrghariduse omandanud välismaal.
Eliste on Maailmapanga analüütik ja Luiker on EBS professor ning lähedane inimene Res Publicale, Tea Nõmmann töötab Soomes Läänemere linnade liidu keskkonnakomisjonis.
Noored teadlased ei paku välja midagi uut ja jäävad oma arusaamades metsatöösturite ja roheliste vahepeale. “Võib aksepteerida mõningast üleraiet (…), kuid oluline on vältida tulevikus majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi tagasilööke,” kinnitavad nad.
Eestis on kaks konkureerivat kontseptsiooni. Metsatöösturid ütlevad, et saak tuleb varuda. Rohkem võib raiuda nende kuusikute arvel, mis kasvasid Esimese maailmasõja ajal sööti jäänud põldudele.
Teine on “roheliste” konseptsioon, mis ütleb, et Eesti raiemaht on liiga kõrge. “Kui soomlased ja rootslased raiuvad aastas kaks ja pool tihumeetrit hektari metsamaa kohta, siis Eestis raiutakse kuus tihumeetrit hektari kohta,” kinnitab Rainer Kuuba Eesti Looduse Fondist.
Värske keskkonnaminister Villu Reiljan asus kaitsma jätkusuutlikkuse põhimõtet. "Kuna eriti suured üleraied on kuuse- ja männimajanduses ning alaraied lepa- ja haavamajanduses, tuleb kahjuks nentida, et Eestis ei ole kindlustatud säästva metsanduse põhimõtete järgmine.”
“Eesti metsa peamine probleem on harvendusraie madal kvaliteet. Viimase asemel käib labane puidu varumine. Korralik puu lõigatakse maha ja kasvama jääb olelusvõitluses alla jäänud õnnetuke, millest korralikku palgipuud ei kasva. Seega metsa kvaliteet langeb ja järelikult ka tulu sellest,” ütleb Peep Põntson Metsaeksperdist.
“Suurte arvudega opereerimisel tuleb olla ettevaatlik. Näiteks 2002. aastal ilmus järsku juurde 200 000 hektarit metsamaad,” kinnitab Aigar Kallas. Ja vaieldav on, kas Eesti metsade puidutagavara on 400 miljonit tihumeetrit või kümme protsenti suurem või väiksem.
Kuid kindel on see, et raiemaht hakkab langema, sest järjest vähem on raiuda ja raiumata mets on järjest ebamugavamates asukohtades. Ja see on probleem, mida ei muuda lihtsalt keelates ja käskides.
Mis on RMK?
- hoiab ja majandab riigimetsasid
- Eesti ainus riigitulundusasutus
- saab tulu metsamaterjalide, kasvava metsa ja istikute ning metsaseemnete müügist ja puhketeenuste pakkumisest
- üle 1300 töötaja
- jaguneb 66 metskonnaks
- peakontor asub Tallinnas
