19.12.2008, 00:00
Robotid tungivad argiellu
Robotite sissetung meie argiellu on alanud. Tolmuimejad, muruniidukid, aknapesijad, basseinipuhastajad ja mänguasjad on robotkujul juba saadaval.
Tallinna Tehnikaülikooli biorobootikaprofessor Maarja Kruusmaa
mõtiskleb, millised on mõnede tähelepanuväärsete
robotitüüpide suhted inimesega – tänapäeval ja
lähitulevikus.
Tolmuimeja. Ausalt öelda on
tolmuimejarobotid jumala mõttetud. Meil biorobootika keskuses on neid
kolm tükki, aga ma leian, et lihtsam on ikkagi käsitsi see
põrand puhtaks pesta. Ma ei ole mingi tehnoloogiafriik. Ma ei hakka
tehnoloogiat kasutama lihtsalt sellepärast, et mul on mingi äge
vidin. Ma hakkan tehnoloogiat kasutama, kui leian, et see tõesti hoiab
minu aega kokku. Ja tolmuimejarobot küll mu aega kokku ei hoia.
Tal on mingi juhuslik algoritm, millega ta ringi sõidab,
aga alati leiad, et kuskilt on tal jäänud midagi puhastamata.
Suurt pinda ta ühekorraga ära ei puhasta, enne saavad tal patareid
tühjaks. Kallimad tolmuimejarobotid, mis õpivad kaardi selgeks ja
orienteeruvad majakate järgi, on juba palju asjalikumad.
Toakoristaja. Robotexil võistlesid tänavu õpilaste ja
üliõpilaste tehtud toakoristusrobotid, mis pidid põrandalt
sokke ja purke korjama. Sellist robotit, mis korjab toas asju ja viib ühte
kohta kokku, oleks minul küll õudselt vaja. Seda oleks vaja igal
inimesel, kellel on lapsed. Kogu aeg on ju põrand mingit jama täis.
Lähen õhtul WCsse, komistan mingite Lego klotside otsa. Jube hea,
kui keegi need asjad kõik eest ära korjaks.
Aga see on
palju raskem ülesanne, sest asjad on eri suurusega ja eri kujuga, neid
tuleb erinevat moodi haarata. Lisaks on põrandal mõned asjad,
mida ei peagi haarama. Ei usu, et see vahetegemise ülesanne nii pea
lahendatakse.
Giid. Üks arengusuund, milles mõned
firmad juba kommertstooteid pakuvad, on robotgiidid. Kui korraldad konverentsi,
võid palgata roboti külalistele teed juhatama. Robot tuleb uksele
vastu, käib ringi ja näitab, kuhu minna. Osal neist on juba ka
hääletuvastus, teistele tuleb oma soovid teada anda puuteekraani
kaudu.
Robotgiidid on viimase 20 aasta teadustöö otsene
tulemus, sest mobiilses robootikas on väga tõsiselt tegeldud
robotite orienteeruma õpetamisega. Et nad teaksid, kus nad on, kuhu
lähevad ja kuidas sinna saada. Algoritmid on läinud paremaks,
meetodid täpsemaks ja kindlamaks. Nüüd võibki lasta
roboti enne konverentsi korraks ruumi lahti, ta kaardistab selle enda jaoks
ära ja oskab siis selles keskkonnas ülesandeid täita. Kui see
pole muidugi mingi väga loll ruum, kus kõik kohad paistavad
ühtmoodi.
Robotgiid on juba järgmine põlvkond
võrreldes näiteks aknapesijatega, mis ei pea mingit matsu jagama.
Aga nad on muidugi väga kallid. Ega sa ei ostagi seda endale, vaid laenad
konverentsi ajaks – kaheks päevaks, nädalaks.
Juhita auto. Juhita autod ei hakka enne levima, kui nende jaoks on olemas
infrastruktuur. Peavad olema sobilikud maanteed, mille ääres on
majakad. Pigem ootabki juhita autode levik infrastruktuuri arendamise kui
autode arendamise taga.
Ajaloost teame, et kui tulid esimesed
autod, siis hakkasid teed arenema, mitte niivõrd autod ei arenenud
edasi. Suuri asfalteeritud maanteid ei oleks olnud mõtet välja
arendada, kui autosid ei oleks olnud. Ümbrus peab tehnoloogiaga kohanema.
Kui tehnoloogia on hea, siis peab infrastruktuur talle vastu tulema, et teda
saaks maksimaalselt ära kasutada. Nii ka arukate autode puhul. Kui nad
tõesti sõidavad ilma juhita, siis see eeldab, et linn ehitab
teed ümber.
See on ka peamine põhjus, miks neid autosid
veel ei ole: vajalik investeering on liiga suur.
Identiteedirobot.
Kui
majanduslangus läbi saab, siis hakkavad inimesed igasuguseid vidinaid
lihtsalt nalja pärast ostma. Lihtsalt selleks, et olla isikupärasem.
Mitte ei telli telefoni uut helinat, vaid ostavad uue roboti. Praegused
15aastased väljendavad ennast mobiiltelefoniga, mille helin ja
taustapildid peavad omaniku kohta midagi ütlema. Telefon ei ole lihtsalt
helistamiseks vajalik seade.
Kui tehnika muutub odavamaks, siis
saab sama oluliseks see, milline programm on sinu robotis või mis
värvi silmad tal on. Umbes sama oluliseks nagu playlist, mida sa oma
iPodis kuulad.
Meelelahutusrobot võib olla nagu koer, kes jookseb
sul kaasas. Võib-olla suhtleb ta sinu sõbra robotiga. See on
teatud sotsiaalse läbikäimise viis. Võib mõelda,
et see on täiesti mõttetu vidin, aga tegelikult ta seda ei ole,
sest ta rahuldab inimese absoluutselt põhilist vajadust, vajadust teiste
inimestega suhelda. Kui ta sellele kaasa aitab, siis lööb ta
kindlasti läbi. Võidab see tehnoloogia, mis aitab inimesel kuhugi
gruppi kuuluda. Skype ja MSN on nii edukad just sellepärast, et nad
aitavad teiste inimestega sidet pidada. Kui robotimüüja suudab oma
kaupa sel viisil positsioneerida, siis ta on kindel võitja.