Tüngalugu algab sügisel 2001. Stockholmi Stureplanil asuvasse pangakontorisse siseneb mees, kes tutvustab end fondimaaklerina ja esitab võltsitud ID-kaardi. Pangatöötajad peavad teda õigeks maakleriks ning kannavad tolle kontolt kümme miljonit krooni üle advokaat Johan Petri arvele Östgöta Enskilda Bankenis. Võltsmaakler ise on sel ajal raskesti haige ja sureb peagi.

Advokaat Petri ei hoia raha oma nimel, vaid saadab selle järgmisel päeval edasi ühe Šveitsi panga kontole. Konto kuulub 60aastasele "ärimehele", kes on tänaseks süüdi mõistetud.

"Ärimees" soovib kogu summa välja võtta, kuid Šveitsi pank kahtlustab rahapesu ja nõustub välja maksma ainult 100 000 dollarit (ca miljon Rootsi krooni). Ülejäänud raha, umbes üheksa miljonit Rootsi krooni, kannab pank tagasi Petri kontole.

Raha väljavõtja poob end üles

Advokaat Petri tahab petetud rahast kiiresti lahti saada. Ta teeb uue ülekande, seekord aga oma hea kolleegi, advokaat Peter Bohmani pangaarvele. Bohman võtab 106 000 krooni "honorariks" ja ostab kaks nelja miljoni krooni suurust postitšekki, mille annab üle samale "ärimehele".

Veel samal päeval ilmub üks tšekkidest välja Stockholmi valuutavahetuspunktis, kus keegi tundmatu selle rahaks vahetab.

Politsei tähelepanu pälvib tõik, et samal hetkel viibib vahetuskontoris Jugoslaavia päritolu Milan Sevo, keda tuntakse Stockholmi gangsterikuningana.

Veel samal päeval lendab Milan Sevo koos sellesama "tundmatuga" Malmösse. Seal saab teise tšeki üks 56aastane jurist, kes tõttab valuutavahetuspunkti ning vahetab paberi samuti rahaks. Ta annab raha samuti "tundmatule."

Tänavu septembri algul, vaid kaks päeva enne seda, kui 56aastane jurist pidi kohtus tunnistusi andma, leitakse ta oma korterist pooduna. Politsei konstateerib enesetappu.

Mõlema tšeki eest saadud miljonid on ikka kadunud.

Üks süüalustest endise ministri poeg

Kohus mõistab süüdi mõlemad advokaadid. Rootsi kunagise justiitsministri (aastatel 1981-1982) Carl Axel Petri poja Johan Petri saadab kohus aastaks vangi. Lisaks peab ta maksma SEBile 8,9 miljoni Rootsi krooni kahjutasu.

Teine advokaat Peter Bohman saab karistada tingimisi ning peab tasuma pangale 845 000 krooni suuruse kahjutasu.

Kohus leidis, et kuigi advokaadid ei teinud otseselt koostööd kuriteo niiditõmbajatega, olid nad rahapesule kaasa aidanud sellega, et lubasid kasutada ülekanneteks oma pangakontosid. Kohtu arvates pidid advokaadid aimama, et nende vahendatud raha ei ole puhas. Mõlemat advokaati ähvardab nüüd väljaheitmine Rootsi advokaatide ühingust.

Süüdi mõisteti ka 60aastane "ärimees". Ta tunnistas kohtule, et osales pettuses relva ähvardusel. Teda olla hirmutanud tugeva kehaehitusega agressiivsed mehed, kellest üks kandis "kuulikindat vesti, püstolit ja valgeid puuvillkindaid".

Rootsi ühe tuntuima allilmategelase Milan Sevo süüd ei õnnestunud kohtul tõestada. Kuigi mees viibis tšekkide sularahaks vahetamise juures ja tema seletustes on palju lahtisi otsi, ei suutnud juurdlus tõestada ,et ta pangalt välja petetud rahast öörigi endale sai. Veel enamgi, vastavalt kohtu otsusele maksti mehele tagasi 2, 6 miljonit Rootsi krooni, mille politsei oli tema juures toimunud läbiotsimise käigus tema seifist leidnud ja arestinud.

Sevot püüdis eestlane Janek Klais

Pangapettusest tuli Milan Sevo küll puhtalt välja, ent ta mõisteti süüdi hoopis relvaseaduse rikkumise eest. Tema Stockholmi korterist leiti suur kogus tulirelvi ja laskemoona. Mehe sõnul on tal vaja ennast pidevalt kaitsta.

Milan Sevot on Stockholmi allilma jõukude vahelistes konfliktides üritatud korduvalt tappa. Tema vaenlased on tellinud korduvalt palgamõrvareid teistest riikidest, kuid seni on kõik talle pandud pommid lõhkemata jäänud ja tema suunas tulistatud kuulid temast imekombel mööda vilisenud.

Milan Sevo kinnitusel jälitas teda mullu ka venelasest, valgevenelastest ja eestlasest (Martin Rand, endine Janek Klais) koosnev mõrvakomando. Mehed läksid aga omavahel tülli, tapsid ja tükeldasid hoopis ühe endi seast ning istuvad nüüd Rootsis trellide taga.

Must palk valuutavahetuspunktidest?

Viimase aastaga kasvas Rootsi Finantsinspektsioonile võimalike rahapesujuhtumite kohta tehtud avalduste arv 90 protsendi võrra. Mullu laekus Rootsi finantspolitsei lauale 9000 sellist avaldust.

Üheks põhjuseks on tõsiasi, et järjest enam inimesi kasutab pangaülekannete tegemisel internetti.

Teiseks aga see, et valuutavahetuspunktid annavad tšekkide vastu välja miljoneid, ilma nende päritolu küsimata.

Politsei kahtlustab, et valuutavahetuspunktidest võtavad raha välja ettevõtted, kes soovivad maksta nn musta palka . Milleks muidu on klient nõus maksma miljoni krooni eest 30 000 Rootsi krooni teenustasu valuutavahetuspunktile, kui ta sama summa saaks pangast tasuta.