Andmebaasis ei oleks kirjas arstide vastu esitatud süüdistusi ega Meditsiinilise järelvalveameti ametlikke hoiatusi, kuid seal oleks andmed selle kohta, kas meditsiinitöötajale on kehtestatud piiranguid või keelde, või kas ta on registrist kõrvaldatud.

„Kõigil peab olema ligipääs informatsioonile, mis näitab, kas teatud isikul, näiteks arstil, on luba teha seda, mida ta teeb," ütles Printz.

Usutavasti tervitavad patsiendid seda sammu, kuid ka tervisevaldkonna tööandjatel on registrist kasu, usub The Local. Selleks, et teha süsteem lollikindlamaks, ärgitab Rootsi ka teisi Põhjamaid muutma oma registreid nii, et kõigis riikides oleks näha, kas meditsiinitöötajale on kehtestatud mingeid keelde või piiranguid ükskõik millises Põhjamaa riigis.

Selline pan-Skandinaavia register võimaldanuks näiteks ära hoida Taani arsti Johanne Kroghi juhtumi. Kirurgil, keda hüüti Oslo meedias „Norra kõige halvemaks arstiks", võeti Taanis arstilitsents ära. Ta kolis Norrasse, kus ta mõisteti süüdi 29 väärravi juhtumis. Seejärel kolis ta Rootsi, kus tema praksis  Hudiksvalli haiglas on praegu peatatud, kuni Rootsi terviseamet tema kohta otsuse langetab.

Eesti Arstide Liit saatis Eesti Päevalehe andmeil eelmisel nädalal sotsiaalminister Hanno Pevkurile kirja, kus tehakse ettepanek hakata karistama ravivigu teinud arste. Praegu saab sotsiaalministeeriumi juures tegutsev tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperdikomisjon vaid näppu viibutada.

Tervishoiutöötajate registrist saab arsti nime kustutada ainult pärast kriminaalkorras süüdimõistvat kohtuotsust, arsti tegevust ajutiselt peatada pole võimalik.