31.10.2007, 00:00
Salapärane 20 miljardi mees
Vladimir Putini sõbra miljardär Gennadi Timtšenko kütuserongid liiguvad Eestis asuvate terminalide vahet ka siis, kui muu Eestit läbiv transiit on Venemaa ametliku versiooni kohaselt ulatusliku raudteeremondi tõttu peatunud.
Hiljuti avaldas Poola majandusajakiri Wprost järjekordse
Ida-Euroopa riikide rikkurite edetabeli, mis erines varasematest analoogidest
ühe märkimisväärse detaili osas. Kolmandale kohale oli
uustulnukana platseerunud keegi Gennadi Timtšenko. Tema varanduseks olid
poolakad välja arvutanud koguni 20 miljardit dollarit.
Üleöö ei saa isegi Venemaal keegi nii rikkaks. Kuid lisamärge – endine sõjaväepsühholoog, kes teenis koos Venemaa presidendi Vladimir Putiniga KGBs – ütleb siiski päris palju.
Salapärane, kuid võimas tegija
Iseenesest pole Timtšenko nimi muidugi uus. Juba 2004. aastal eelmiste Venemaa presidendivalimiste kampaania ajal teatas Putini rivaal Ivan Rõbkin, et Timtšenko kujul on tegu Putini isikliku Vene nafta treideriga. (Ka Ekspress on Timtšenkost kui kulissidetagusest Eestit läbiva nafta suunajast kirjutanud.)
Öeldu järel otsiti Rõbkini office läbi, hiljem kadus ta üleüldse areenilt.
Üles jäid vaid kahtlused. Ametlikud andmed Timtšenko majandushuvidest olid (ja on siiani) napid. Uuriti välja, et see Soome kodanikust kirglik tennisefanaatik elab alaliselt Šveitsis, Genfi lähisel megavillas.
Aga mis roll tal on suures naftaäris, see jäigi suureks küsimuseks.
Tõsi, nii palju tuli siiski välja, et tema äri sai stardikiirenduse Peterburi kõrval asuvast Kiriši naftatöötlemistehasest. Koos Eesti ekspeaministri Tiit Vähi praeguste äripartnerite Jevgeni Malovi ja Andrei Katkoviga asutati Kinexi grupp, mis müüs Kiriši naftatooteid välja. Eelkõige käis naftatoodete väljavedu Eesti sadamate kaudu, milleks loodi nn süstikrongidega opereerinud transpordifirma Linkoil. Hiljem sai sellest firmast BaltTrans Service (BTS). Täna on sama firma järglane Westgate Transport.
Timtšenkost räägitakse ja kirjutatakse ka praegu ettevaatlikult pigem kaudses kõneviisis, aga viimasel ajal on üha enam tulnud tema nime taha numbreid.
Samas ei unustata lisamast, et tegu on mitteametlike andmetega. Peale selle, et Wprost pani kirja tema oletatava varanduse, on sellel aastal Vene meedia (näiteks sealhulgas Vene Newsweek) märkinud, et Timtšenko, s.t temaga seostatav Šveitsis registreeritud Gunvor, kontrollivat vähemalt kolmandikku eksporditavast naftast.
Tema kontrolli all olevat Surgutneftegazi (Venemaa suuruselt 4. tootja) ja vangistatud Mihhail Hodorkovskilt ära võetud Jukose parimad palad endale saanud Rosnefti (2.) naftavood ning pool Gazprom Nefti (6.) voogudest. Gazprom Neft on Roman Abramovitšilt tagasi ostetud Sibnefti baasil loodud ettevõte. Kõik kolm on otsesemalt või kaudsemalt Vene riigi poolt kontrollitavad firmad. Nii võttes on Timtšenko justkui Vene riiklik naftakaupleja. Ta on tõepoolest mõjukas mees.
Veab hoolimata remondist
Eesti Raudtee septembrikuine pressiteade majandustegevusest näitab mõneti hämmastavaid numbreid. Kui pärast aprillimärulit lõpetasid Vene firmad söeveo Eesti terminalidesse, viidates ulatuslikule remondile Eesti poole suunduval raudteel, ning võrreldes mullusega on samal põhjusel äärmiselt ebastabiilne väetisetransiit ning n-ö heledate naftatoodete vedu mööda Eesti raudteed, siis masuudivedu käib endise hooga. Või, kui nüüd päris täpne olla, on masuuditransiit tänavu septembris võrreldes möödunud aasta septembriga mõne protsendi võrra isegi kasvanud.
Kui näiteks aprillis jagunes raudteel turg ni iviisi, et Eesti Raudtee teostas 72 protsenti vedudest ning tema konkurendid Westgate Transport ning Spacecom vastavalt 19 ja 9 protsenti, siis septembrikuuks, mil kogu transiit on võrreldes mullusega 44 protsendi võrra vähenenud, oli Eesti Raudtee turuosa kahanenud ligi 59-le protsendile, aga Westgate Transporti ja Spacecomi osakaal turul on kasvanud mõlemal kuni viiendikuni. Eesti Raudtee on viimasel ajal üsna palju kella löönud teemal – neil tuleb viimasel ajal pidevalt ette mingeid arusaamatuid jamasid. Kas on ootamatult puudu vaguneid või on kauba kätte saamisega probleeme. Mõjukatele omanikele kuuluvad konkurendid tegutsevad probleemideta.
Lisagem, et lõviosa ehk 83 protsenti naftasaaduste veost annab masuudivedu. (Muud naftasaadused, mis Eestit läbivad, tulevad üldjuhul Valgevenest.)
Kogu see masuut tuleb Peterburi külje all asuvast, Loode-Venemaa suurimast Kiriši naftatöötlemistehasest. Kiriši, mis on Vene meedia andmeil Timtšenko kontrolli all.
Käitleb seda terminal E.O.S – üks neist naftaterminalidest, mis ka kehval transiidiajal ikka normaalsetel pööretel töötab.
Spacecomi ja E.O.Si puhul on teada, et need kuuluvad Venemaa presidendile lojaalse oligarhi Aleksei Mordašoviga seotud firmadele. Naftatoodete vedu on koht, kus Timtšenko ja Mordašov teevad koostööd.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand on märkinud, et mis puudutab masuuti, siis selle vedu läbi Eesti on mõneti sundolukord. Kui nn heledate naftatoodete ekspordivood on Venemaa suunanud teistesse, eelkõige Peterburi, Primorski ning mitmetesse Valge mere äärde jäävatesse väikestesse sadamatesse, siis masuuti pole lihtsalt kuhugi panna. Eesti terminalid on selle naftaprodukti käitlemiseks paremini valmis, nad on Kirišile lähedal jne.
Iseenesest objektiivne põhjus. Kuid teisalt seab see veidi kahtluse alla jutud tohutust raudteeremondist, Venemaa ametliku põhjenduse, miks kaupu Eesti sadamatesse ei saa vedada.
Üleöö ei saa isegi Venemaal keegi nii rikkaks. Kuid lisamärge – endine sõjaväepsühholoog, kes teenis koos Venemaa presidendi Vladimir Putiniga KGBs – ütleb siiski päris palju.
Salapärane, kuid võimas tegija
Iseenesest pole Timtšenko nimi muidugi uus. Juba 2004. aastal eelmiste Venemaa presidendivalimiste kampaania ajal teatas Putini rivaal Ivan Rõbkin, et Timtšenko kujul on tegu Putini isikliku Vene nafta treideriga. (Ka Ekspress on Timtšenkost kui kulissidetagusest Eestit läbiva nafta suunajast kirjutanud.)
Öeldu järel otsiti Rõbkini office läbi, hiljem kadus ta üleüldse areenilt.
Üles jäid vaid kahtlused. Ametlikud andmed Timtšenko majandushuvidest olid (ja on siiani) napid. Uuriti välja, et see Soome kodanikust kirglik tennisefanaatik elab alaliselt Šveitsis, Genfi lähisel megavillas.
Aga mis roll tal on suures naftaäris, see jäigi suureks küsimuseks.
Tõsi, nii palju tuli siiski välja, et tema äri sai stardikiirenduse Peterburi kõrval asuvast Kiriši naftatöötlemistehasest. Koos Eesti ekspeaministri Tiit Vähi praeguste äripartnerite Jevgeni Malovi ja Andrei Katkoviga asutati Kinexi grupp, mis müüs Kiriši naftatooteid välja. Eelkõige käis naftatoodete väljavedu Eesti sadamate kaudu, milleks loodi nn süstikrongidega opereerinud transpordifirma Linkoil. Hiljem sai sellest firmast BaltTrans Service (BTS). Täna on sama firma järglane Westgate Transport.
Timtšenkost räägitakse ja kirjutatakse ka praegu ettevaatlikult pigem kaudses kõneviisis, aga viimasel ajal on üha enam tulnud tema nime taha numbreid.
Samas ei unustata lisamast, et tegu on mitteametlike andmetega. Peale selle, et Wprost pani kirja tema oletatava varanduse, on sellel aastal Vene meedia (näiteks sealhulgas Vene Newsweek) märkinud, et Timtšenko, s.t temaga seostatav Šveitsis registreeritud Gunvor, kontrollivat vähemalt kolmandikku eksporditavast naftast.
Tema kontrolli all olevat Surgutneftegazi (Venemaa suuruselt 4. tootja) ja vangistatud Mihhail Hodorkovskilt ära võetud Jukose parimad palad endale saanud Rosnefti (2.) naftavood ning pool Gazprom Nefti (6.) voogudest. Gazprom Neft on Roman Abramovitšilt tagasi ostetud Sibnefti baasil loodud ettevõte. Kõik kolm on otsesemalt või kaudsemalt Vene riigi poolt kontrollitavad firmad. Nii võttes on Timtšenko justkui Vene riiklik naftakaupleja. Ta on tõepoolest mõjukas mees.
Veab hoolimata remondist
Eesti Raudtee septembrikuine pressiteade majandustegevusest näitab mõneti hämmastavaid numbreid. Kui pärast aprillimärulit lõpetasid Vene firmad söeveo Eesti terminalidesse, viidates ulatuslikule remondile Eesti poole suunduval raudteel, ning võrreldes mullusega on samal põhjusel äärmiselt ebastabiilne väetisetransiit ning n-ö heledate naftatoodete vedu mööda Eesti raudteed, siis masuudivedu käib endise hooga. Või, kui nüüd päris täpne olla, on masuuditransiit tänavu septembris võrreldes möödunud aasta septembriga mõne protsendi võrra isegi kasvanud.
Kui näiteks aprillis jagunes raudteel turg ni iviisi, et Eesti Raudtee teostas 72 protsenti vedudest ning tema konkurendid Westgate Transport ning Spacecom vastavalt 19 ja 9 protsenti, siis septembrikuuks, mil kogu transiit on võrreldes mullusega 44 protsendi võrra vähenenud, oli Eesti Raudtee turuosa kahanenud ligi 59-le protsendile, aga Westgate Transporti ja Spacecomi osakaal turul on kasvanud mõlemal kuni viiendikuni. Eesti Raudtee on viimasel ajal üsna palju kella löönud teemal – neil tuleb viimasel ajal pidevalt ette mingeid arusaamatuid jamasid. Kas on ootamatult puudu vaguneid või on kauba kätte saamisega probleeme. Mõjukatele omanikele kuuluvad konkurendid tegutsevad probleemideta.
Lisagem, et lõviosa ehk 83 protsenti naftasaaduste veost annab masuudivedu. (Muud naftasaadused, mis Eestit läbivad, tulevad üldjuhul Valgevenest.)
Kogu see masuut tuleb Peterburi külje all asuvast, Loode-Venemaa suurimast Kiriši naftatöötlemistehasest. Kiriši, mis on Vene meedia andmeil Timtšenko kontrolli all.
Käitleb seda terminal E.O.S – üks neist naftaterminalidest, mis ka kehval transiidiajal ikka normaalsetel pööretel töötab.
Spacecomi ja E.O.Si puhul on teada, et need kuuluvad Venemaa presidendile lojaalse oligarhi Aleksei Mordašoviga seotud firmadele. Naftatoodete vedu on koht, kus Timtšenko ja Mordašov teevad koostööd.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand on märkinud, et mis puudutab masuuti, siis selle vedu läbi Eesti on mõneti sundolukord. Kui nn heledate naftatoodete ekspordivood on Venemaa suunanud teistesse, eelkõige Peterburi, Primorski ning mitmetesse Valge mere äärde jäävatesse väikestesse sadamatesse, siis masuuti pole lihtsalt kuhugi panna. Eesti terminalid on selle naftaprodukti käitlemiseks paremini valmis, nad on Kirišile lähedal jne.
Iseenesest objektiivne põhjus. Kuid teisalt seab see veidi kahtluse alla jutud tohutust raudteeremondist, Venemaa ametliku põhjenduse, miks kaupu Eesti sadamatesse ei saa vedada.