Särtsakad kolmikud tulevikutuultes
Liina, Leila ja Lily on kolm noort naist, kelle tegemistest võibki rääkima jääda. Õdede sõnul on nad alati aktiivsusest pakatanud, seega pole küsimustki, kuidas nad kõige sellega toime tulevad. Üksteise toe- tus ning jäägitu pühendumus valitud eesmärkide nimel annavad ka raskel hetkel jõudu end pingutada – arva- vad õed olevat põhjuse, miks nad on just need, kes on, kolmekesi.
Iga päev tegeletakse jooksutreenin-gutega, mis sunnivad end viimase piirini pingutama, kuid annavad energiat ning lisavad indu tulemus- te nimel võidelda. Lisaks jooksmisele ollakse juba kuus aastat tegevad Tartus Annelinna noortekeskuses XLS tantsustuudio, mis muide on taas kolmel ühine.
Enda arvates on õed iseloomult paljuski sarnased – positiivsed ja hakkajad. „Oleme väga kohusetundlikud, hoiame alati kokku ja toetame üksteist,” kinnitab Lily ning lisab, et kuigi võõrad ei tee neil eriti kergesti vahet, on välimuses siiski väike- sed erinevused. Liina on nimelt kõige kitsamate näojoontega ning tal on lõual sünnimärk. Leila on õdedest jällegi kõige pikem ning Lily, enda sõnade kohaselt, oskab kolme palliga žongleerida ja vilistada kõvasti nagu poiss.
Kuidas jõuti aga pikamaajooksu ning treener Harry Lembergi juurde? Siinkohal kinnitavad õed, et Harry juures on treenitud 2010. aasta algusest ning temaga mõistetakse üksteist poolelt sõnalt. „Rannavalves töötades märkas meie annet kol- leeg Veiko Randaru, kes on rahvajooksudel pidev osaleja. Tema käe all alustasime treenimisega umbes viis aastat tagasi. Jooksmine hakkas üha enam meeldima ning pingutuste varal tulemused paranema – sellest saime indu üha juurde. Sõbranna kaudu sattusime Harry käe alla, kelle abil oleme intensiivset trenni teinud ning palju arenenud.”
Unistused viivad kaugele
Kui uurin, millised on õdede tulevikuunistused, kinnitavad nad kui ühest suust, et suurim soov on jõuda kindlasti 2016. aastal Rio de Janeiros toimuvatele suveolümpiamängudele – ja just kõik kolmekesi! „Samuti oleks lahe seista Eesti meistrivõistlustel koos ühel poodiumil,” lisavad nad. Lisaks spordile on õdedel suur tahe end arendada kunsti valdkonnas, seda enam, et Lily ja Leila maalivad ja joonis- tavad ning teevad tellimustöid juba praegu.
Üks unistus on neil aga juba täidetud: õed on nimelt Adidase reklaamnäod ning kinnitavad, et kaubamärgi kolm triipu seostuvad nende endi jaoks just kolme õe ehk endaga. „Tegu on väga mugavate ja ilusate spordiriietega. Kindlasti on sobiv rõivas ja mugavad jalanõud aidanud kaasa ka meie edule!” arvavad õed.
„Teame, et meil on väga vedanud. Meie ümber on suur toetajaskond, kelleta me poleks täna need, kes oleme: Aivar Tuulberg, massöör Laura Lepasalu ja loomulikult treener Harry Lemberg, sest tema toetus ja abi on hindamatu!” kinnitavad õed üheskoos.
Treener Harry Lemberg: „Tüdrukud jõuavad veel kaugele!”
Õdesid treeniv Harry Lemberg kinnitab, et Leila, Liina ja Lily on kohe kindlasti väga kiiresti edasi arenevad noored jooksjad.
„Ei osanud ka mina ise ette arvata, et nende areng nii kiire tuleb. Meie koostöö algas 2010. aasta märtsis ning juba järgmisel aastal võitsid tüdrukud Eesti meistritiitleid pikamaajooksu distantsidel,” kiidab Lemberg kohusetundlikke kolmikuid.
„Tüdrukud sattusid minu juurde endise jalgratturi Laura Lepasalu eestkostel, kes kirjutas, et kolm sportlikku tüdrukut soovivad hakata tõsisemalt tegelema pikamaajooksuga, ning uuris, kas oleksin valmis õekestele treeningplaane koostama. Kuna olen kehv äraütleja, siis nii need kolmikud ühel päeval Tartu Ülikooli kergejõustikuhalli tulidki ja koos tegime esimese ühise proovitrenni. Üks asi sai kohe selgeks: tüdrukutel oli ja on siiani tõsi taga ning meeletu tahtmine ennast pikamaajooksus, eelkõige aga maratonis proovile panna,” meenutab Lemberg.
„Eesti kontekstis ei ole tüdrukute tulemused pahad, meistrivõist- lustelt on neil igasuguseid medaleid. Liina on juba viiekordne, Leila neljakordne ja Lily kahekordne Eesti meister. Lisaks on tüdrukud võitnud mitmeid üle-eestilisi jooksuüritusi ja toonud meie jooksumaastikule kõvasti värvikust,” loetleb Lemberg õdede saavutusi ning lisab, et tegu on kohe kindlasti elurõõmsate noorte naistega, kel sügav sisu rasket tööd teha. Kaks tundi jooksmist ei koorma kehaliselt ega vaimselt ning treeningutel ei toimu mingit hinnaalandust ega allaandmist. Pigem pean mina tüdrukuid tagasi hoidma!” muheleb Lemberg.
„Pärast paari aastat tööd olen aru saanud, missuguse vastutuskoorma on Laura Lepasalu mulle peale pannud. Juhendan tüdrukuid, kel on soovi ja potentsiaali minna suurde sporti. Tüdrukud jõudsid kiiresti Eesti pikamaajooksu tippu, nad said üleöö „sportlasteks”. See muutis nende igapäevast elu üsna palju. Kõrvale jäid esinemised tantsijatena, esiplaanile tõusid jooksutreeningud ja seda viimasel ajal kaks või isegi kolm korda päevas.
Kuidas edasi, on keeruline küsimus. Tüdrukud ei taha piirduda eduga kohalikel võistlustel, vaid soovivad jõuda 2016. olümpiamängude maratonile ning olla edukad ka rahvusvahelises konkurentsis. See eeldab organisatsioonilist ja metoodilist treeningtegevusele lähenemist hoopis uuel tasemel. Kas me sellega hakkama saame, näitab aeg. Siiani on nad saanud veidi maitsta n-ö päris jooksjate tegemisi eelkõige tänu Aivar Tuulbergi abile ning G4S vetelpäästjatena teenitud vahenditele,” on Lemberg veidi murelik, sest edasi liikumiseks jääb sellest väheks.
• Soovitatav oleks enne treeningutega alustamist teha visiit spordiarsti juurde ja läbida terviseuuring.
• Alguses peaks jooksmine ja käimine toimuma vaheldumisi. Treeningute kestust tuleb suurendada järk-järgult. Sama jooksutempo juures peab käigupauside arvu ja kestust vähendama.
• Treening peab tuginema põhiliselt aeroobsele liikumisele, st hapniku juuresolekut. Tervise seisukohalt omavad põhilist väärtust eelkõige aeroobsed harjutused. Selline intensiivsus on väga tõhus kehakaalu alandaja, sest sooritatava kehalise pingutuse energeetiline kindlustamine tagatakse peamiselt organismi rasvavarude arvelt. Samas kui hingamine ja südametöö on mõõdukalt koormatud, kuid treeningkaaslasega jooksu ajal vestlemine veel raskusi ei tekita, on tempo südame tugevdamiseks optimaalne.
• Jooksutreeningu intensiivsus (kiirus) ja maht (kestus) käivad käsikäes. Suurendades neist ühte, tuleb vähendada teist. Kui suudad järjest rahulikult joosta 20 minutit, võib öelda, et oled saavutanud oma tervisele vajaliku taseme.
• Hea tervisliku seisundi saavutamiseks peab jooksma 3–4 korda nädalas 30–50 minutit järjest.
• Kui suudad juba vabalt teha 40minutilise jooksutreeningu, võid mõõdukalt suurendada distantsi pikkust ja isegi tempot ning soovi korral osaleda rahvaspordiüritustel.
• Algaja puhul pole tähtis kilomeetrite hulk, vaid treeningule kulunud aeg.
• Lisaks jooksmisele on vaja teha paar korda nädalas kerget lihastreeningut kere-, käe- ja jalalihaste tugevdamiseks, mis aitab säilitada head jooksuasendit.
• Treeningute planeerimisel on peamine jälgida harjutamise ja puhkuse õiget vahekorda. Treeningu alguseks peab eelmise treeninguga kaasnenud väsimus olema organismist kadunud.
• Peab arvestama, et külm ilm, riietus, tuul ning libe ja konarlik tee mõjutavad pingutusastet ka sama tempo juures.
• Soodne aeg jooksmiseks on hommikul kell 8–10, kui organism on juba ärganud. Lõuna ajal on organismi koormustaluvus madal. Õhtupoolikul on jooksmiseks kõige sobivam aeg kell 16–19.
• Jooksutreeninguks sobivad kõige paremini metsateed või pargirajad, kus on elastne pinnas ning palju puhast ja värsket õhku. Ei ole soovitatav joosta tiheda liikluse ning autodega ummistatud maanteedel ja tänavatel.
