Saue delegatsioon sõidab välismaa kiirgustehasesse
Saue valda Alliku külla rajatud kiirgustehase ümber puhkenud kirgede vaigistamiseks sõidab valla delegatsioon tuleval nädalal tutvuma Tšehhis Brno linna lähedal töötava sarnase objektiga. Vallavolikogu liikme Valeri Alba sõnul on rühmas kaks volikogu liiget, kolm külaelanikku ning üks radioaktiivsuse spetsialist, kelle sõidukulud katab vald.
"Aktsent on tehtud Alliku küla inimestele," ütleb Alba, kelle sõnul saavad inimesed Tšehhis ise küsida kõige kohta, mis neile muret teeb. "Nii saavad nad erapooletut informatsiooni ja näevad, kuidas see asi toimib."
Kiirgustehase vastu häälestatud külaelanikud ei näe sõidul üldse mõtet. "Inimesed külas on kindlad, et me ei soovi mingil juhul seda tehast siia," ütleb kõneisik Eha Lettermo. Tema sõnul hakkab kaduma usaldus nii vallavalitsuse kui ka skandaalse steriliseerimistehase rajanud AS Steri ja selle juhataja Jaanus Pikani suhtes.
"Külaelanikud naersid selle reisi mõtte välja," väidab Lettermo, kelle sõnul keeldusid küla eestseisuse liikmed sõitu kaasa tegemast. "Mida näeb üks tavakülaelanik, kes ei ole ei ehitus- ega füüsikaharidusega, seal koha peal? Ega me ei näe seal koha peal, kas inimestel hakkavad kümne aasta pärast juuksed peast välja kukkuma." Skepsist lisab, et algul pidi sõit toimuma ka Valgevenesse ja kõne all oli, et kulud katab AS Steri. "Valla seisukoht on kogu aeg olnud, et selle kulu peab katma vald, sest vald tahab olla erapooletu ja neutraalne," ütleb Alba.
Kui Saue valla elanikud veebruaris ajakirjandusest kuulsid, et nende kõrval alustab tööd steriliseerimistehas, mis ületab Eesti sarnaseid kiirgusseadmeid oma võimsuselt 35 korda, algas protestilaine, mille käigus korjati üle 2000 allkirja. Sel esmaspäeval, poolteist kuud pärast skandaali algust, teatas keskkonnaministeerium, et algatatab steriliseerimistehase keskkonnamõjude hindamise.
Lisaks valmistab Lettermo sõnul küla aktiiv advokaatide abil ette juriidilisi samme, et peatada vabrikut eos. Kummaline, et mitte öelda ebaseaduslik, on nende meelest see, et tehas kerkis detailplaneeringuta. Vallavõim praegu alles uurib, kuidas see sai nii juhtuda.
Ekspressi konsulteerinud spetsialistide sõnul on ainus teoreetiline võimalus, et tehas rajati keset küla kõrvalasuva vana kartulihoidla juurdeehitisena. Sel juhul ei tohiks aga juurdeehitis ületada 33 protsenti olemasoleva rajatise mahust. Kui asi nii toimus, oli see nagu nööbi külge pintsaku õmblemine.
