25.07.2008, 00:00
Savenkov müüb piiritusetehaseid
Raskustesse sattunud viinaärimees Igor Savenkov pakkus Livikole Rakvere ja Moe piiritustehaseid, kuid Eesti suurim alkoholitootja põlgas need ära.
Igor Savenkovile kuuluv viinafirma Onistar, mis vahetult pärast
aastatuhande vahetust kerkis Eesti suurimaks viinatootjaks, on turupositsioonis
tublisti järele andnud. Tänavu aasta alguses pani maksu- ja tolliamet
Savenkovi viinaäri üldse kinni, kuna Onistar sattus makseraskustesse.
Kuigi kevadel lubas firma peremees Äripäevale, et ronib
maksuprobleemide lahendamiseks “kas või nahast välja”,
on seis jätkuvalt nukker. Alkoholitootjate liidu (endise Viinaliidu)
igakuiselt arvutatavas viinamüügistatistikas seisab Onistari nime
järel märsist alates 0,0 liitrit.
Savenkov
küsis 200 miljonit krooni
Võimalik, et Savenkov
üritas end päästa piiritusetehaste müügiga. Eesti
mõlemad piiritusetehased kuuluvad talle.
Nende seis pole aga
kiita. Moe oma seisab juba mõnda aega. Rakvere töötab
kuidagi.
Huvi nende ostmise vastu võiks olla Livikol,
kelle toormevajadus oleks piisav, et piiritusetehased taas mühinal
tööle panna.
Savenkov tegigi pakkumise. Ekspressi teada
soovis ta kummagi tehase eest umbes 100 miljonit krooni. Liviko esindajad
käisid kohal, aga ei nõustunud tehinguga.
“Need
tehased nõuavad väga tõsiseid investeeringuid,”
ütleb Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi. “Meie arusaamine
sellest, milline peab olema nüüdisaegne tootmine, on midagi muud, kui
me seal nägime. Seal pole võimalik toota efektiivselt
tippkvaliteediga piiritust, mida Liviko vajab.”
Liviko
spetsialistid nägid põhimõtteliselt ainsa võimalusena
vanade tootmishoonete maha lõhkumist ning nende asemele täiesti uue
tootmise ehitamist. Ent sel juhul oleks täiesti mõttetu laduda
lauale hulk miljoneid vana tootmise eest.
Rakvere piiritusetehase
juht Arno Kangur kinnitab, et Liviko põlgas nad ära.
Tema sõnul tundis riigi suurim viinatootja huvi vaid Moes asuva
piiritusemuuseumi vastu. Viru Valge tootjale sobiks vägagi
rääkida sadade aastate vanusest viinapõletamise
traditsioonist.
“Aga me ei andnud muuseumi neile,”
ütleb Kangur.
Liviko teeb Eesti viina meerika
piiritusest
Liviko räägib küll palju Eesti
viinast ja traditsioonidest, kuid ei tooda vägijooki sugugi mitte
kohalikust piiritusest, vaid toob väga suure osa oma toormest näiteks
Ameerika Ühendriikidest. Iowa osariigist, firmast GPC tulevast piiritusest
valmistab Liviko näiteks Laua Viina. Liviko tuntuim mark Viru Valge on aga
Kalvi sõnul tehtud esmaklassilisest Saksa päritolu
nisupiiritusest.
“Meie jaoks on tähtsaim kvaliteet. Ma ei
saa aru, mis selles halba on,” ütleb Liviko tegevjuht.
Kohaliku piirituse kvaliteet pole tema hinnangul piisavalt hea. Ka pole
siinse tootja hind konkurentsivõimeline.
“Kui siin
saaksime liitri kätte umbes ühe euro eest, siis maailmaturult on
võimalik stabiilselt hea kvaliteediga piiritust osta tunduvalt
odavamalt,” ütleb Kalvi.
Arno Kangur osutab asjaolule,
et siinse piiritusetootja taga on kohalik põllumees. Iga piirituseliitri
tootmiseks kulub umbes kolm kilo vilja. “Me oleme siinsele
põllumehele olnud hea partner,” ütleb ta.
See, et
Liviko ja ka Eesti suuruselt teine tootja Altia Eesti, mille margiks on tuntud
Saaremaa viin, toovad toorme sisse, tähendab, et Eesti põllumeestel
jääb päris suur hulk raha teenimata.
Põhimõttelisemat laadi asi, millele Kangur osutab, on aga
europarlamendi määrus 110/2008. Selle järgi võib Estonian
Vodkat (millegipärast
on kasutusel ingliskeelne variant) toota üksnes omamaisest toormest.
“Seega tuleks lõpetada nn Eesti viinade tootmine sissetoodud
toormest. Kui nad teevad oma viina Ameerika toormest, siis ei saa see enam olla
Eesti viin,” räägib Kangur.
Juunis
pöördus piiritusetehase juht kohalike alkoholitootjate poole
üleskutsega: “On aeg rakendada viivitamatult abinõusid
määruse (110/2008) koheseks täitmiseks, et lõpetada Eesti
alkoholiturul valitsev tarbijate eksitamine ning ebaaus konkurents.”
Üldiselt olid siinsed väiketootjad seisukohal, et Rakvere
piiritus on esmaklassiline ja Eesti viina tohiks teha üksnes sellest.
Liviko tahab vallutada Baltikumi
Aga need
arvajad moodustavad väga väikese osa turust. Turul ruulivad Liviko ja
Saaremaa viin.
“Iga teine viin, mis Eestis ostetakse, on Laua
Viin,” ütleb Liviko juht Kalvi. “Meil on rahva mandaat, kui
nii võib öelda. Ja seda, ma olen selles kindel, tänu sellele,
et me garanteerime kvaliteedi.”
Mais oli Liviko käes
kolmveerand siinsest viinaturust. Ettevõte ei varja, et järgmine
ambitsioon on vallutada Baltikumi turg. 2011. aastal peaks valmima uus ning
supermoodne tootmishoone Tallinnas Smuuli tänaval.
Rakvere
piiritusetehase juht Kangur ütleb, et tehas püsib esialgu elus. Kuid
töötajaid tuleb tal praeguses olukorras tublisti koondada.
Viinaturul ruulib Liviko täiega | |
Eesti viinaturu seis. Müük esimesel poolaastal. | |
Liviko | 66% |
Altia | 14,9% |
Liiwi Heliis | 11,2% |
Offex + Remedia | 5,4% |
Onistar | 2,4% |
teised | 0,1% |
- Tänavust viinamüügi statistikat vaadates hakkab silma kaks olulist asja. Esiteks on Jüri Käole ja tema kompanjonidele kuuluv Liviko kasvatanud oma turuosa mõnel kuul kohati ligi 75 protsendile. Tõsi, juunikuus oli neil näitaja 58 protsenti.
- Teiseks pole kunagine suurim tootja Onistar alates märtsist müünud ühtegi liitrit.
- Imelise hüppe on teinud Liiwi Heliis, kel muidu jäi turuosa 5–6 protsendi juurde, kuid juunis hõivas 22 protsenti. Seda on seitse protsendipügalat rohkem kui muidu kindlat teist kohta hoidval Altial ehk Saaremaa viinal.
- Kiiresti kasvav turusektor on n-ö slaaviviinad. Neist suurim tegija on Ukraina Nemiroff, mida vahendab Liviko.