Edgar Savisaar tuletas oma avasõnas meelde, et Jüri Vilms suutis ja suudab tänagi ühendada pealtnäha vastandlikke erakondi. „Kui näiteks möödunud aasta oktoobris pandi Tallinna Linnavolikogus hääletusele Vilmsi mälestusmärgi püstitamise küsimus, siis olid kõigist erakondadest poliitikud ühel meelel. Vilmsi mälestusmärgile ei tulnud ühtegi vastu- ega erapooletut häält, oli vaid suur ja üksmeelne poolehoid," rääkis Savisaar.
Linnapea tõi näite ka tänasest päevast: „Vilmsi nimi on tänagi siia saali toonud väga erinevaid inimesi. Vaadake kasvõi meid koos Mart Laariga - kui palju Te olete meid täheldanud üheskoos mõnda üritust avamas või koosolekut sisse juhatamas," ütles Savisaar.

Linnapea soovis konverentsil osalejatele huvitavat päeva ning ärgitas kõiki elavalt kaasa mõtlema, püstitades küsimused: „Meil ei ole seni lõplikku ega kindlat teadmist Eesti riigi ühe rajaja, Päästekomitee liikme ja asepeaministri Jüri Vilmsi saatuse kohta. Mis ikkagi juhtus Vilmsiga tegelikult? Kas Pilistveresse maetud säilmed kuuluvad üldse temale? Mis oleks Vilmsist tulnud, kui ta oleks naasnud sellelt reisilt ning jätkanud poliitikuteed?"

Teaduste Akadeemia saalis toimuva mälestuskonverentsi peakõnelejaks on teenekas Vilmsi-uurija, Jyväskylä Ülikooli ajalooprofessor Seppo Zetterberg, kes püüab tuua selgust Vilmsi salapärase kadumise asjaoludesse. Eesti ajaloolased Küllo Arjakas ja Mati Graf kõnelevad muuhulgas Vilmsi kohast Eesti ajaloos ja suhetes Venemaaga. Peeter Järvelaid räägib Jüri Vilmsist juristiametis, Veronika Nagel Vilmsi kaasteelistest õpetajaskonnas ja Heino Laagus Vilmsi lapse- ja koolipõlvest Pilistveres.

Sel kuul möödub 90 aastat Vilmsi kadumisest teekonnal Soome, kuhu ta suundus hankima naaberriikide tunnustust vastsele Eesti Vabariigile. Vilms oli üks kolmest Eestimaa Päästmise Komitee liikmest, Eesti Vabariigi asepeaminister ja esimene kohtuminister.