Seitse õudset minutit enne kulguri maandumist
Curiosity asub uurima, kas Marsil on elamiskõlblikku keskkonda ja kas seal võis kunagi elu olla.
Päev-päevalt ja peagi tund-tunnilt on pinge kasvamas. NASA missioon Marsile, Curiosity-nimelise kulguri maandamine punase planeedi pinnale võib osutuda purustavalt edukaks või siis lihtsalt purustavaks.
Just nii – seitse minutit õudust – on kirjeldatud pika, 567 miljoni kilomeetrise teekonna lõppu, mille jooksul siseneb maandumiskapsel Marsi atmosfääri ning peaks nii langevarju, reaktiivmootorite kui ka seni kasutamata „taevakraana” abil jõudma planeedi pinnale Gale’i kraatri piirkonnas.
Edukas maandumine pole kaugeltki kindel, on tõdenud missiooniga seotud inimesed nii NASA-st kui ka ülikoolidest. Ligi tonni kaaluva, mitmesuguseid täppismõõteseadmeid täis kulguri maandamiseks on insenerid töötanud välja spetsiaalse mehhanismi, mida võib võrrelda taevas oleva kraanaga, mille trosside otsas püütakse kulgur võimalikult pehmelt Marsi pinnale paigutada. Et aga üldse selle etapini jõuda, peavad laitmatult pidurdama langemist nii 16-meetrise läbimõõduga langevari kui ka veidi enam kui kilomeetri kõrgusel käivitatavad reaktiivmootorid.
Side probleemid
Problemaatiline on ka infoedastus Marsile laskuva kulguri ja Maal asuva juhtimiskeskuse vahel, sest planeedid on teineteisest nii kaugel, et raadiosignaalil kulub ainuüksi ühe suuna läbimiseks 13,8 minutit. Sidet peetakse Marsi orbiidil oleva kosmosesondi Odyssey kaudu, mille asendit tuli selleks veidi muuta. Sellega saadi hakkama alles paari nädala eest ning seni püsis oht, et Marsile maandumise operatsiooni ei suudetagi jälgida.
Kui aga kõik õnneks läheb, seisab 6. augusti hommikul kell 8.31 Eesti aja järgi kulgur Curiosity oma kuuel rattal kuival ja tolmusel pinnal, et asuda siis rahuldama uudishimu – nagu nimigi viitab. Missiooni eesmärgiks ei ole otseselt elu otsimine, vaid eluvormidele sobiliku keskkonna tuvastamine. Teadlased arvavad, et Gale’i kraatris võis kunagi olla järv ning kinnitust sellele loodabki ligi kahe aasta jooksul leida Curiosity, võttes mitmesuguste aparaatidega näidiseid pinnasest, neid ise kohapeal analüüsides ja andmeid Maale saates.
Kui aga kõik ei peaks õnnestuma ja Curiosity lausa tükkideks kukub või olulisi aparaate kahjustades alla sajab, võib olla ohus edasine punase planeedi uurimine pikkade aastate jooksul, vähemasti NASA poolt. Ebaõnnestumine „võib tähendada kogu Marsi-programmi põhjaminekut,” ütles veebiväljaandele space.com Robert Zubrin Marsi Ühingust, mis on pühendunud inimeste saatmisele punasele planeedile, algul uuringuteks ja edaspidi loodetavasti ka Marsi asustamiseks.
„2016. ja 2018. aasta missioonid on juba tühistatud, programm on kaootilises seisus ja käimas on säästuprogramm, kuigi USA valitsus on teinud ülekulutusi muudes valdkondades kui NASA,” ütles Zubrin. Kui Curiosityga nihu läheb, ei ole tema sõnul enam mingit lootust neil, kes nimetatud kahe missiooni taaskäivitamist loodavad. „Te ei aimanud seda? Kuidas te seda ometi ette ei näinud? Me andsime teile missiooni jaoks kaks miljardit dollarit ja te lasite selle täiega vastu taevast. Ärge isegi mõelge lisa küsida,” on Zubrini meelest rahakraanihoidjate reaktsiooniks. Võit või surm, selline on asjade seis tema hinnangul.
